CIVITTA KÄIVITAB JÄTKUSUUTLIKKUSE TEENUSLIINI

Käesoleva suve keskel avaldas Euroopa Komisjon rohepöörde kava järgmise paketi "Fit for 55" ehk "Eesmärk 55". See seab liikmesriikidele eesmärgiks vähendada oma heitkoguseid 55% võrra 2030. aastaks, võrreldes 1990. aasta tasemega. Kui peaaegu 6 aastat tagasi sõlmitud Pariisi kliimaleppe tulemusel seadis Eesti endale sihiks vähendada heitkoguseid 70% võrra, siis oleme eelmise aasta seisuga võetud eesmärgi peaaegu saavutanud olles vähendanud süsiniku heitkoguseid rohkem kui 60%. Vaatamata sellele oleme Euroopa Liidus jätkuvalt neljas kõige suurem CO2 emiteerija elaniku kohta.

Euroopa rohelise kokkuleppe edukus ei sõltu ainult poliitikakujundajate ja avaliku sektori suutlikkusest, vaid ka ettevõtete ja kodanike tahtest teha praktilisi samme kestlikuma tegevuse ja elu suunas. Tõuke selleks peaks andma “Fit for 55” paketi raames uuendatavad EL-i kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid, mis tähendab nii ettevõtetele kui avalikule sektorile uusi kohustusi, kuid ka võimalusi. Just jätkusuutlikumast tegevusest avalduvatest eelistest ja kasudest ajendatult on ka Eestis üha rohkem eesrindlikke ettevõtteid ja avaliku sektori asutusi seadnud eesmärgiks arvestada kestlikkuse põhimõtetega ning liikuda süsinikuneutraalsuse suunas.

Ka meie Civittas usume, et liikumine madala süsinikusisaldusega majanduse ja kestliku tegevuse suunas on vajalik ja edasiviiv jõud, mistõttu oleme pühendunud oma kliente sellel teekonnal nõustama.

Meie uue teenusliini keskmes on neli valdkonda - mõjude hindamine, jätkusuutlikku organisatsiooni arendamine, kestlikkuse uuringud ja poliitika kujundamine ning innovatsioon toetamine, mis katavad nii keskkonnaalaseid, sotsiaalseid kui ka majanduslikke kestlikkuse teemasid. Tutvu meie teenustega lähemalt SIIN. Erinevad teenused tervikuna toetavad nii avaliku sektori organisatsioone, ettevõtteid kui ka kolmandat sektorit oma tegevuse mõju hindamisel, muutuste kavandamisel ja ka elluviimisel. Meie lähenemine on andmetele tuginev, et hoiduda alusetutest väidetest ja saavutada päriselt positiivsed muutused, mis toovad väärtust nii kliendile kui ka kogu ühiskonnale. 

„Meie jätkusuutlikkuse nö knowledge hub on loodud Eestisse eraldiseisva tiimina, kes kaasab ka spetsialiste Civitta teistest kontoritest üle Euroopa ja teeb tihedalt koostööd meie teiste teenusliinide tiimidega. Töötame ühtse meeskonnana rahvusvaheliselt, et pakkuda meie klientidele parimat ekspertiisi ja võimalusi õppida ka teiste riikide kogemustest. Näiteks Soomes ja Taanis on tänaseks jätkusuutlikkus orgaaniline osa iga ettevõtte tegevusest. Samas Rumeenia näitab eeskuju Green Cities initsiatiivide ellukutsumisega," selgitab Civitta partner Veeli Oeselg.

 Meie tiimi kuuluvad: 

• Sirli Pehme, kellel on pikaajaline keskkonnajalajälje mõõtmise kogemus (sh LCA, süsiniku jalajälg) nii teadusprojektides kui ka koostöös erinevate sektorite ettevõtetega. Ta on hariduselt loodusteaduse magister (Eesti Maaülikool) ning varem tegelenud  keskkonnaeksperdina eraettevõtete konsulteerimisega, avalikus sektoris teadus- ja arendusteemade koordineerimisega ning ülikoolis keskkonnavaldkonna projektidega. 

• Liisa Õunmaa, kes on omandanud magistrikraadi kliimamuutuste valdkonnas Kopenhaageni Ülikoolist ja on tööalaselt kokku puutunud jätkusuutlikkuse teemadega erinevates sektorites. Lisaks on ta olnud osa ÜRO projektist Climate Box mille eesmärgiks on kliimateadlikkuse tõstmine Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikides.

• Ian-Andreas Rahn on varasemalt töötanud keskkonnaspetsialisti ja analüütikuna ning omab kogemust nii KHG kui ETS audititega. Ta on lõpetanud Portsmouthi Ülikooli keskkonnageoloogia ja saastumise erialal ning enne seda õppis Yorki Ülikoolis bioloogiat ja keskkonnaalast ökoloogiat.

Kui soovid meie jätkusuutlikkuse tiimiga liituda, saada oma avaldus SIIN. Oleme uutele meeskonnaliikmetele avatud!

Aitamaks oma klientidel orienteeruda jätkusuutlikkuse temaatikas, oleme planeerinud sügisesse “CIVITTA jätkusuutlikkuse meistriklass” veebiseminaride sarja.

• 14. oktoober (kl 15.00-17.00) LCA ja süsiniku jalajälg - keskkonnamõjude hindamisest lihtsalt
  Oma tegevuse keskkonnamõjude juhtimiseks on esmalt vaja teada saada, kui suured on mõjud ning millistel etappidel või tegevustel on seejuures olulisem roll. Alles siis on võimalik andmetele tuginedes efektiivselt planeerida mõjude vähendamist. Hinnata saab nii organisatsiooni aastase tegevuse, toote/teenuse või hoopis planeeritavate stsenaariumite keskkonnamõjusid. Keskkonnamõjude mõõtmine läbi olelusringi (Life Cycle Assessment ehk LCA) võimaldab mõõta jalajälge hällist kuni hauani, võttes arvesse mõjusid alates ressursside kaevandamisest kuni toodete kasutusest kõrvaldamiseni. Webinaril räägime lähemalt sellest, milliseid keskkonnamõjusid on võimalik hinnata, mis on ühe või teise lähenemise eelised ning kuidas see protsess praktiliselt välja näeb.
• 25. november (kl 15.00-17.00) ESG ja jätkusuutlikkuse raporteerimise kohustused ja võimalused
  Käesoleval aastal hakkas kehtima EL-is määrus Sustainability Financial Disclosure Regulation, millega finantsturu osalised peavad hakkama avalikustama ja raporteerima oma tegevuse jätkusuutlikkust käsitlevat teavet. Samal ajal on Euroopa Komisjonis ettevalmistamisel uus direktiiv (Corporate Sustainability Reporting Directive), millega laiendatakse ESG (Environmental, Social, Governance) ja jätkusuutlikkuse raporteerimise kohustust kõigile suurettevõtetele Euroopas. Webinaril räägime lähemalt peatselt rakenduvatest reeglitest ja anname nõu, et kuidas praktikas lahendada andmete kogumine ja raporteerimine. Kuna näeme täna üha rohkem ettevõtteid, kes on endale vabatahtlikult võtnud eesmärgiks avalikustada oma keskkonnamõjusid ja tutvustada tegevusi mõjude vähendamiseks, siis mõtestame lahti ka sellega kaasnevad kasud ja võimalused.
   
• 13. jaanuar (kl 15.00-17.00) “Roheliseks” muutumine praktikas
  Oma keskkonnamõjude hindamine ja tegevuse raporteerimine on ainult jäämäe tipp jätkusuutlikkuse temaatikas. Ettevõtted, kes tahavad päriselt vähendada oma süsinikuemissiooni või muid mõjusid, peavad rinda pistma küsimusega, et kuidas seda praktikas saavutada. Teeme sissejuhatuse erinevatesse võimalustesse oma keskkonnamõjude vähendamiseks, kattes teemasid nagu näiteks ressursikasutuse tõhustamine, ringmajanduse põhimõtete rakendamine, tarneahela optimeerimine, ärimudeli muutmine kui ka esmissioonide offset’imine. 

Täpsem info päevakava osa avaldatakse jooksvalt, kuid juba täna on võimalik ennast webinaridele registreerida SIIN.

Uuel aastal jätkub webinaride seeria teemadega nagu “S ESG-’s”, mis räägib sotsiaalse jätkusuutlikkuse olulisusest ja selle mõõtmisest, “Jätkusuutlikkusest KOV-is”, mis käsitleb kestlikkuse põhimõtete põimimist kohaliku sektori tasandil ning “Jätkusuutlikkus ehitussektoris”, kus tutvustame ehitusmaterjalide keskkonnamõjude tõendamist, Environmental Product Declaration’itest (EPD) ja majandusliku mõju tõendamisest üle elutsükli ehk Life Cycle Costing’ust (LCC). Täpsema info järgmiste ürituste kohta avaldame oma Facebooki lehel. 

Võtke meiega ühendust, et arutada teie võimalusi kestlikuma tegevuse poole liikumiseks. 

Veeli Oeselg
CIVITTA Eesti partner
[email protected]