Civitta tutvustas EBRD uuringu tulemusi

Eelmisel nädalal tutvustas Civitta turuosalistele Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja Rahandusministeeriumi tellitud Eesti kapitalituru diagnostika esialgseid tulemusi. Kõigi peamiste turuosaliste kaasabil ja koostöös advokaadibürooga Sorainen​ valminud analüüsi tulemusel kaardistasime Eesti kapitalituru osapooled, instrumendid ja mahud; tõime välja  üheksa siinset kapitaliturgu kõige enam mõjutavat kitsaskohta ning pakkumise lahendusettepanekuid nende kõrvaldamiseks.

Eesti kapitalituru arengut kõige enam pidurdavad kitsaskohad on:

•  Eesti era- ja riskikapitali fondide investeerimisstrateegiad pole piisavas mahus suunatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, lisaks puuduvad küllaldased võimalused väljumisteks.

•  Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks kaasnevad börsil aktsiate märkimisega liiga suured kulud ning see hoiab neid börsileminekust eemal.

•  Terrorismi- ja rahapesu tõkestamisega seotud regulatsioonide tõttu on välismaalastel keeruline avada Eestis väärtpaberikontot ning sellest tulenevalt teha investeeringuid.

•  Laenuraha kaasamine pangast on ettevõtete jaoks peamine ning reeglina kõige odavam kapitalikaasamise võimalus Eestis. Laene väljastatakse pankadest, aga väga kindlalt paika pandud regulatsioonide alusel ning puudub paindlikkus, mis muudab mõne ettevõtte jaoks sel moel kapitalikaasamise kättesaamatuks.

•  Üksikisikute vähene investeeringute maht on Eestis otseselt seotud elanike finantskirjaoskuse madala tasemega.

•  Vähemusosanike ja aktsionäride kaitse peab muutuma regulaatorite jaoks prioriteediks, et olemasolevaid ning uusi võimalikke investoreid börsilt mitte eemale tõugata.

•  Alternatiivsed investeerimisplatvormid on alareguleeritud ning seda nähakse teiste turuosaliste poolt konkurentsieelisena ning võimaliku riskiallikana ennekõike väikeinvestorite jaoks.

• Eesti pensionifondid ning neis sisalduv vara kasvavad kiiresti, ent sellest on Eesti majandusse investeeritud vaid väike osa. 

•  Hetkel puudub riigil pikaajaline strateegia Eesti kapitalituru arendamiseks ning valitsuse senine seotus kohaliku kapitalituruga on olnud nõrk.

Civitta ettevõtete rahastamise tiimi juht Veeli Oeselg leiab, et eeltoodud kitsaskohad ja lahendusettepanekud on justkui teekaardiks sellele, kuhu kapitaliturg võiks areneda. „Uurimistulemustel on tõeline mõju ainult siis, kui avalik ja erasektor teevad kavandatud lahenduste elluviimiseks koostööd. Ainult nii saab Eesti parandada finantsturgude tõhusust ja atraktiivsust ning sel moel on näiteks lõppkasutajatest VKEdel lihtne ja otsene juurdepääs kapitaliturgudele," selgitas Oeselg.

Projekti tulemusel valmis kõiki turuosaliste gruppe iseloomustav alljärgnev joonis:

Eesti kapitalituru ülddiagnostika projekti rahastas Euroopa Liit läbi struktuurireformi tugiteenistuse programmi.

Kajastusi:

•  Äripäev, 27. september "Riik plaanib müksu unisele Tallinna börsile"

•  Rahandusministeerium, 28. september "Rahandusministeerium kaardistas Eesti kapitalituru arenguvajadused"

Rohkem infot: Veeli Oeselg, [email protected]