JÄTKUSUUTLIKKUSE EKSPERDI NÕUANDED

Civitta avas jätkusuutlikkuse teenusliini, mille kesksetest suundadeks on mõjude hindamine, jätkusuutlikku organisatsiooni arendamine, kestlikkuse uuringud ja poliitika kujundamine ning innovatsioon toetamine, mis katavad nii keskkonnaalaseid, sotsiaalseid kui ka majanduslikke kestlikkuse teemasid. Jätkusuutlikkuse tiimi kuuluvad oma ala spetsialistid Veeli Oeselg, Sirli Pehme, Liisa Õunmaa, Ian-Andreas Rahn ning koostööd tehakse ka teiste CIVITTA rahvusvaheliste üksustega, et tagada meie klientidele ja koostööpartneritele igakülgne tugi.

Tutvustame teile ülevaatliku intervjuuga lähemalt Sirli Pehmet, kellel on pikaajaline keskkonnajalajälje mõõtmise kogemus (sh LCA, süsiniku jalajälg) nii teadusprojektides kui ka koostöös erinevate sektorite ettevõtetega.

Kuidas tutvustaksid lühidalt ennast ja oma maailmavaadet?

Olen uudishimulik, tasakaalukas, (eelistatult informeeritud) optimist. Maailmavaatelt liberaal. Usun, et muudatuste elluviimiseks, sh ka keskkonnahoidlikumaks käitumiseks, tuleb paremad lahendused inimestele mugavalt kättesaadavaks teha.

Kuidas balansseerid oma töö- ja eraelu? On sul mõni hea nipp, mida kasutad, et eraelus ja tööalaselt tasakaalu hoida?

Pere ja lapsed on kindlasti üks hea põhjus, miks iga päev mingist hetkest lihtsalt tuleb end eraelu lainele sättida. Vabal ajal lülitan end välja tööalastest automaatteavitustest. Lihtsad nipid, nagu looduses matkamine või kasvõi raamatu lugemine aitavad viia kiirelt mõtted mujale ja puhata tööelust.

Räägi lühidalt mis on olnud Sinu professionaalne teekond enne Civittasse jõudmist?

Olen hariduselt loodusteaduse magister. 10 aastat töötasin Eesti Maaülikoolis erinevates rahvusvahelistes keskkonnaprojektides, lisaks uurisin sel ajal doktorantuuris biogaasi tootmise keskkonnamõjusid läbi olelusringi (Life Cycle Assessment ehk LCA). Sel ajal ei olnud veel Eestis ettevõtete ega avaliku sektori poolt nõudlust taoliste jalajälje analüüside järele, kuid mulle lihtsalt nii väga meeldis see teema. Doktorikraad jäi lõpuks kaitsmata, kuid mul oli suurepärane võimalus õppida selle valdkonna ekspertidelt üle Euroopa. Seejärel liikusin avalikku sektorisse, tegelesin teadus- ja arendusteemadega Maaeluministeeriumis. Salaja kogu aeg igatsesin keskkonnateema juurde tagasi ning soovisin pigem tegutseda erasektori suunal. Nii jõudsin Sustineresse, kus hindasin peamiselt eraettevõtete keskkonnamõjusid, nõustasin neid mõju vähendamise võimaluste, eesmärkide/ambitsiooni paikapaneku ja tegevuskava loomise suunal. Töötasin väga erinevate valdkondade ettevõtetega, näiteks põllumajandus, tööstus, energia, meedia, finants.

Kuidas Sa sattusid keskkonnamõjude hindamise juurde? Mis Sind selle juures köidab?

Ühel Talveakadeemia tudengite konverentsil toimus töötuba, kus tutvustati, et mis see  olelusringi jalajälje hindamine on, mis küsimustele see vastuseid annab jne. Esineja suutis teemat hästi haaravalt edasi anda. Osalejad said ise ka ühe toote olelusringi läbi arutada, et mis andmeid oleks koguda vaja. See tundus lihtsalt nii äge, et päriselt saab kokku arvutada kogu keskkonnajalajälje toormaterjali kaevandamisest kuni toote kasutuselt kõrvaldamiseni! Tookord otsustasin, et kui ma midagi edasi õppima peaks, siis see on just see teema.

Mind köidabki eeskätt just see, et olelusringi hindamise tulemusel saad teada kogu mõõdetava keskkonnamõju, algusest kuni vajadusel päris ahela lõpuni välja ning saad aru ka sellest, et kui palju mingi etapp, protsess või kasutatav sisend tulemust mõjutab. Ehk korraga saab aimu nii suurest pildist kui olulistest detailidest seal sees. Ei pea tuginema oletustele, vaid konkreetsetele numbritele. See annab suurepärase aluse mõju vähendamise sammude seadmiseks.

Roheteemad saavad üha rohkem tähelepanu nii poliitikakujundajate, ettevõtete kui tarbijate poolt. Kui ettevõtted tahavad päriselt teha sammu keskkonnasõbralikuma tegevuse suunas, siis millest peaksid nad alustama? Kuidas nad saaksid päriselt midagi ära teha?

Esmalt on ettevõttel kasulik teada, kui suur on tema tegevuse mõju ja millest see põhjustatud on. Mõõta saab näiteks nii organisatsiooni aastase tegevuse kogumõju, kui toote või teenuse, isegi planeeritava tulevikustsenaariumi mõju. Muidugi on kõikidel ettevõtetel üsna universaalseid teemasid, kus nad saavad midagi ära teha (energiatõhusus, taastuvate ressursside kasutamine, vähem jäätmeid jmt). Pärast esimesi muudatusi jõuavad paljud ikkagi küsimuseni, et kui palju see ikkagi kogumõju vähendas ja mis suunas kõige mõistlikum oleks pingutada. Kui hindamine on läbi viidud, siis on palju parem arusaam, kus tuleks mõjusid vähendada ja kus saab neid vähendada. Ettevõte on siis paremas seisus ka keskkonnamõju teema väljapoole kommunikeerimisel - saab olla oma sõnumites täpsem ning vältida olukorda, kus väikese mõjuga muudatustele tõmmatakse tähelepanu aga suurte mõjukohtadega ei tegeleta.

Mis tegevustest koosneb keskkonnamõjude hindamine? Kuidas seda läbi viiakse?

Esmalt räägitakse läbi vajadused ja eesmärk. Seejärel saab otsustada täpsema lähenemise ja metoodika. Pärast tutvumist ettevõtte tegevusega luuakse andmete kogumise vorm. Näiteks toote jalajälje hindamisel kogutakse andmed kõikide ressursside (koguste) kohta, mis toote valmistamiseks vaja on, samuti tekkivate jäätmete, logistika jmt kohta. Kui ettevõte on andmed kokku kogunud, siis mõjude hindamisel arvestatakse kogutud andmed ringi keskkonnamõjudeks. Selleks kasutatakse spetsiaalset olelusringi hindamise tarkvara, rahvusvahelisi andmebaase ja erialast kirjandust.

Miks peaksid ettevõtted oma keskkonnamõjusid hindama? Mis kasu nad sellest saavad?

Kliendid ja koostööpartnerid küsivad järjest enam keskkonnaalase jätkusuutlikkuse kohta ning ühiskond laiemalt ootab ettevõtetelt vastutustundlikku käitumist. Otseselt mõjutavad tänased (ja tulevased) keskkonnaalased regulatsioonid, sellega seoses on näiteks finantsasutused/investorid üha enam huvitatud sellest, et millise keskkonnamõjuga ettevõtteid rahastavad. Keskkonnaalane jätkusuutlikkus hakkab olema normaalse äritegevuse osa ja sellest ei saa mööda minna. Väiksema keskkonnamõjuga toodete/teenuste eest võib olla võimalik küsida ka kõrgemat hinda. Hinnata tasub sellepärast, et kokkuvõtlikult kõlavad küsimused ettevõtetele nii: “Kas te teate, kui suur teie tegevuse mõju on ja millised on teie keskkonnaeesmärgid?”

Palun kirjelda mõnda keerulisemat keskkonnamõjude hindamise projekti, mida oled läbi viinud? Milles seisnes väljakutse? 

Väljakutsed võivad olla seotud keskkonnamõju andmete kättesaadavusega, juhul kui tegu on mingite väga eriliste materjalidega. Või siis näiteks erinevatest materjalidest koosnevate sisseostetud toodete jalajälje tuvastamisega. Esmalt oleks siis vaja aru saada, millistest materjalidest toode koosneb ja kui suur on kasutatud materjalide mass. Üks huvitavamaid projekte oli selline, kus ei jäänudki muud üle, kui peamised sisseostetavad tooted ära kaaluda ja hinnata visuaalselt materjalide jaotust.

Mis oleks Sinu kolm nõuannet ettevõtetele, kes soovivad oma keskkonnamõjusid vähendada? Kuidas nad peaksid sellele lähenema?

1. Tuvasta mõjud, sea eesmärgid ja pane paika tegevusplaan
2. Mõõda ja kommunikeeri, kuidas sul läheb
3. Tee koostööd selleks, et leida uusi mõjude vähendamise võimalusi.

Lisainfo:
Sirli Pehme
Jätkusuutlikkuse konsultant
[email protected]