KAS KOOLIHARIDUS ANNAB RAHATARKUSE?

/ilmunud Õpetajate Lehes. Autor: CIVITTA Eesti konsultant Maarja Sau/

Just seda teemat uuriti hiljuti valminud Rahandusministeeriumi tellitud ja CIVITTA Eesti AS-i läbi viidud uuringu raames, kus selgitati välja, kuidas ning milliste meetoditega õpetatakse Eesti üldharidus- ja kutsekoolides rahatarkust ning anti soovitusi finantsteadmiste süsteemseks õpetamiseks.

Rahatarkus ja finantskirjaoskus on mõisted, mis on viimastel aastatel Eestis kõvasti pruuki saanud ning rahaga kohusetundlikult ümberkäimise temaatika on ühiskonnas vägagi aktuaalseks muutunud. Ka valitsuse tasandil on rahatarkuse edendamisega hakatud süsteemsemalt tegelema ning Rahandusministeerium on loonud finantskirjaoskuse programmi, millega antakse ühtne raamistik kogu finantskirjaoskuse valdkonna edendamise tegevustele Eestis. Nimetatud programmi uue perioodi planeerimiseks soovitigi selle uuringu kaudu sisendit leida.

Uuringusse olid läbi intervjuude kaasatud erinevad osapooled – sõna said nii koolide juhtkondade esindajad, õpetajad, õpilased, lapsevanemad, õpetajate koolitamisega seotud isikud ülikoolidest ning valdkonna tuntumad eksperdid. Kokku intervjueeriti pisut alla 200 isiku. Erinevatel osapoolte arvamused läksid lahku küll mitmete küsimuste osas, kuid kindlalt ühel meelel oldi rahatarkuse õpetamise tähtsuse osas. „Finantskirjaoskuse õpetamine on kindlasti oluline. Kui inimene ei oska oma rahaasjadega hakkama saada, ei löö ta elus läbi.“, sõnas üks uuringus osalenud õpetajatest.

Hinnates seda, kui palju praegused riiklikud õppekavad finantsteemasid sisaldavad, selgus, et üldhariduskoolide puhul on teemad peamiselt kajastatud sotsiaalainetes, matemaatikas ning valikainetes ettevõtlusõpetus (põhikoolis) ja majandus- ja ettevõtlusõpe (gümnaasiumis). Intervjuude käigus aga ilmnes, et rahatarkuse teemade käsitlemise sügavus oleneb paljuski õpetajate endi huvist ja motivatsioonist – paljud uuringus osalenud õpetajad nentisid, et käsitlevad teemasid küllaltki pinnapealselt, samas kui teised ütlesid, et proovivad finantsteemasid põhjalikumalt avada. Kutsehariduse puhul on finantsteemad käsitletud konkreetsetes ainetes sõltuvalt erialadest. Üldiselt leidsid kutsekoolide esindajad, et rahatarkuse teadmised peaksid õpilastel kutsekooli astudes küllalt heal tasemel olema. Kahjuks tõdeti, et praegu see nii ei ole ja tunnistati, et paljudel puuduvad isegi baasteadmised.

Rääkides võimalikest lahendustest, siis esines erinevaid arvamusi selles osas, kas õppekavad peaksid rahatarkuse teemasid rohkem sisaldama ning kuidas peaks õpetajaid teema õpetamiseks paremini ette valmistama. Mitmed õpetajad tõid murekohana välja juba niigi koormatud riikliku õppekava, kuhu igasugune teemade lisamine nende hinnangul on keeruline. Näiteks sõnas üks osalenud õpetaja järgnevat: „Praeguse õppekava kontekstis kuskile midagi veel juurde tuua, me ei suuda oma programme oma ajas teha“.

Pigem nägid õpetajad lahendustena eelkõige rahatarkuse teemade teadlikku lõimimist erinevates ainetes ning rahatarkuse teemaliste õppematerjalide korrastamist ja koondamist. Praegu on õpetajate sõnul rahatarkusega seotud materjale vähe ning  kasutatakse erinevaid veebilehti, kuid vajaliku otsimine ja tundideks ette valmistamine võtab palju aega. „Põhimure on selles, et Eestis ei ole finantskirjaoskuse teemalist õppematerjali. Mina ise koostan valmistades tundi ette teemakohased materjalid, ülesanded. Õpilastele lähevad jagamiseks minu enda koostatud õppematerjalid.“, kirjeldas olukorda üks intervjueeritud õpetajatest. Õpetajate hariduse teemadel arutledes ilmnes küll arvamusi, mille kohaselt iga õpetaja väga laialdasi finantsteadmisi ei vaja, kuid enamjaolt pooldati siiski teemade põhjalikumat käsitlemist nii õpetajate tasemeõppes kui täiendkoolitustes. „Minu arvates on vajalik kvaliteetne täiendõpe ja head lektorid, siis oleks igale õpetajale sellest kasu ja tekiks ka inimlik huvi teema vastu,“ sõnas üks õpetaja.

Võibolla olulisima sihtrühmana uuringusse kaasatud õpilaste arvates peaks koolis rahatarkuse teemadega kindlasti tegelema. Noorte arvates on oluline, et teemad saaksid räägitud eluliselt ja läbi praktiliste ülesannete, näiteks toodi eriti olulisena välja isikliku eelarve koostamist ning palga ja maksudega seonduvat. Lisaks on noortel suur huvi ka selliste teemade vastu nagu börs ja investeerimine. „Isiklikust majandamisest edasi on vaja ka investeerimisoskust. Et kuidas oma raha targalt paigutada ja nii edasi.“, arvas üks uuringus osalenud gümnaasiumiõpilane.

Üldiselt rõhutasid kõik uuringus osalenud, et muutuse saavutamiseks peaks paika panema süsteemse lähenemise ja kokku leppima konkreetsetes eesmärkides selles osas, mida oodatakse õpetajatelt ja õpilastelt. Jääb vaid loota, et jätkuvalt teemaga tegeledes jõuame reaalsuseni, kus koolist astuvad ellu rahatargad noored, kes oskavad oma teadmisi ka praktikas kasutada.

Rahandusministeeriumi tellitud uuringu „Finantskirjaoskuse kujundamise võimaluste analüüs Eesti üldharidus- ja kutsekoolides“ tulemused on avaldatud ministeeriumi kodulehel. Uuringu kulust pool rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi riigi teadus- ja arendustegevuse toetamise (RITA) programmi tegevuse „Teadmispõhise poliitika kujundamine“ raames. Programmi tegevust vahendab Eesti Teadusagentuur. Uuringu tulemusi kasutatakse sisendina järgmiste aastate finantshariduse suundade väljatöötamisel ja uue Eesti finantskirjaoskuse programmi koostamisel

Kliendi tagasiside:

„Jäime CIVITTA meeskonnaga väga rahule: kõik kooskõlastused said tehtud õigeks ajaks, kaasati õigeid inimesi, töö sisu oli kvaliteetne ning polnud liigset juttu, saime konkreetsed soovitused edasiliikumiseks. Valideerimisseminar ja uuringututvustus olid hästi juhitud. Eriti oluline, et meeskonnale läks teema ka isiklikul tasandil korda ja see kajastus ka tehtud töös.“

Bret Metsküla (Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator)