CIVITTAs julgustame oma kliente positiivse muutuse nimel julgelt mõtlema ja esitame ka raskeid küsimusi, et luua positiivset muutust nii organisatsiooni sees kui ka ühiskonnas laiemalt.
Kliendid, nende lood ja teod on meie jaoks edasiviiv jõud ning avame ka teile meie silmapaistvate klientide lood - kes nad on, millega nad tegelevad ning usume, et leiate nende lugudest samuti inspiratsiooni, et ühiskonnas sammhaaval muutust luua.
Augusti persoonideks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitusvaldkonna eestvedajad Jüri Rass ja Ivo Jaanisoo, kes on Civitta kliendid olnud läbi mitmete projektide.
“Mina sain nendega kokku Ehituse pika vaate analüüsi koostamisel” ütleb avaliku sektori arendustiimi juht Maari Helilaid. “Kohe algusest oli selge, et tegemist on erakordsete klientidega - sihikindlad, avatud, julged. Nemad usaldasid meid ja meie juhitud koosloome protsessi ja meie saime tugineda nende valdkondlikele ekspertteadmistele ning oskusele tuua ühise laua taha inimesi nii era- kui ka avalikust sektorist. Projekti järgselt on põnev jälgida, kuidas analüüsi tulemusi Jüri ja Ivo eestvedamisel reaalselt ellu rakendatakse - siis saad aru, et sinu tehtud tööl on mõju. Ja see on parim tunne.“
Kes te olete ja milles seisneb teie töö?
Jüri: Olen Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler ja minu tööks on laiemate sihtide ja strateegiate paikapanek ning elluviimine Eestis. Heaks näiteks on Civitta kaasabil suure avaliku- ja erasektori koostööprojektina loodud „Ehituse pikk vaade 2035“. Uueks väljakutseks on „Kvaliteetse ehitatud keskkonna arengukava“ koostamine, kus tuleb ületada nii mõnigi valearusaam, möödarääkimine või lausa vastuseis. Ning muidugi ehitusvaldkonna digitaliseerimine, mis on minu lemmikteema.
Ivo: Mina olen Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja ning tegelen ehitus- ja elamupoliitika alase operatiivjuhtimisega.
Milline on tööpäev, mille õhtul koju jõudes võtate kokku sõnadega „mul on maailma parim töö!“?
Jüri: Eks ikka see, kus on astutud kasvõi väikene samm eesmärgi poole. Avalik sektor on pikatoimeline ja asjad võtavad siin palju rohkem aega kui erasektoris, aga rõõmu teeb liikumine õiges suunas, mida näen iga päev.
Ivo: Kui tunnen, et olen saanud Eesti majanduse heaks taas mõne kasuliku sammu teha. Suurima emotsiooni tekitab jagatud rõõm – kui õnnestub head asja teha paljude osapoolte koostöös.
Kes on teile eeskujuks? Miks? Mida temalt üle olete võtnud?
Jüri: Meie omad inimesed meie ministeeriumi elamuosakonnast. Meil on suurepärane meeskond, kelle üle võib uhkust tunda. Olen meeskonda panustanud oma aastatepikkust kogemust ja olen sama hulgi vastu saanud. Ma olen uhke, et töötan selliste inimestega.
Ivo: Professionaalina arenedes olen läbinud erinevaid etappe, kus vahetuvad ka eeskujud, alustades jalgpallitreeneritest lõpetades riigijuhtidega. Suurimat mõju läbi igapäevase koostöö avaldavad ilmselt otsesed juhid ja kolleegid. Momendil võin siiralt väita, et mind inspireerib Jüri sihikindlus.
Mis eristab inimest, kes on enda töös hea, sellest inimesest, kes on enda töös erakordne?
Jüri: Erakordne inimene näeb laiemat pilti ja suudab näha horisondi taha. Nii mõnigi tema tänane vaieldav otsus osutub tulevikus õigeks. Erakordne inimene teeb otsuseid, ei karda vastutust ja elab üle tagasilöögid, et edasi minna.
Ivo: Erakordne inimene leiab lahendusi valdkondadeüleselt ja panustab sellesse, et need ellu viia. Me ei tohi karta endale tundmatuid teemasid selgeks teha.
Kirjeldage oma suurimat tööalast läbikukkumist.
Jüri: Oi, neid on mitmeid, aga alati on neist midagi õppida. Ehitusregistri viimane tarne oleks võinud olla paremini ette valmistatud, kuigi kõik eelmised tarned läksid probleemideta ja kasutajad ei saanudki aru, et midagi on muutunud. Aga isegi see ei olnud läbikukkumine, vaid ootamatu väärsamm igati õigel teel, mis muudab ehitusvaldkonna tõhusamaks, korrastatumaks ja koostööaltimaks.
Ivo: Keskastmejuhina sõltun palju oma tiimist, seetõttu tunnetan kõige suuremate edusammude ja läbikukkumistena inimestega seonduvat. Näiteks elan seda läbi, kui ei õnnestu leida vabale teenistuskohale sobivat inimest või teistpidi - kui minu valiku järel selgub, et inimene nendesse ülesannetesse ei sobi. Kogemuse kasvades tuleb neid juhuseid õnneks üha harvem ette.
Missugune teie tehtud otsus on olnud kõige suurema mõjuga?
Jüri: Minu enda otsus tulla erasektorist tänasele ametipostile ehituse asekantsleriks. Ise tunnen, et olen saanud palju ära teha Eesti ehitusvaldkonna hüvanguks. Või vähemalt asjad käima lükanud. Rõõm on tõdeda, et kui minu ametiaeg selle aasta augustis läbi saab, on uus võimekas mees Ivo Jaanisoo näol olemas, et meie püha üritust edasi viia. See teeb tõesti rõõmu.
Ivo: Mõjusaimad on olnud need otsused, mis ei tulene rutiinsetest tööülesannetest. Näiteks tiimist vastava ressursi leidmine innovatiivseteks algatusteks, nagu tehaselise korterelamute rekonstrueerimise pilootprojekt või LIFE IP BuildEst renoveerimisalane teadus- ja arendusprogramm. Nüüdseks aitavad need teemad valdkonnas suuri arenguhüppeid teha.
Kuidas te panustate sellesse, et valdkond, kus te töötate oleks pidevas arengus ja muutuks järjest paremaks?
Jüri: Valdkonna tunnetamine. Võimalikult laiapõhjaline koostöö sektori kõigi osapooltega sihtide seadmisel. Võtmepersoonide, aga ka väikeste tegijate ja nende soovide tundmine. Aru saamine, kuidas miski asi käib, mis on oluline ja kuhu panustades saavutataks parim tulemus.
Ivo: Võimalikult laiapõhine visioneerimine ja seejärel mõtestatud töö visiooni elluviimisel. Siin pean tänama Ragnet ja Maarit Civittast, kes aitasid meil läbi ehituse pika vaate dokumendi oma valdkonna arengutee leida.
Tooge välja midagi, mis on teie arvates tõsi, aga millega peaaegu mitte keegi ei nõustu?
Jüri: Kvaliteetse ehitatud keskkonna arengukava (või mis iganes tulevikus tema nimi saab olema) ja selle vajadus Eestile.
Ivo: Ehitus ja sellega seonduv bürokraatia võib sektoriülese tahtmise ja sihikindla töö korral olla sama lihtne kui arvutimäng.
Kui istuksite homme vastamisi enda 10 aasta taguse minaga, siis mis nõu te talle annaksite?
Jüri: Jätka samas vaimus, ära anna alla. Tea, et elu on laineline ja igale halvale perioodile järgneb hea.
Ivo: Olla veel julgem.
Palun jagage meiega lõpetuseks üht raamatu-, muusika-, filmi- või muu kultuurielamuse soovitust.
Jüri: Arvo Pärt. Kuidas vaikus on muusika.
Ivo: Arhitektuurimuuseumis olnud näitus „Rutiin ja plahvatus. Siim. Kreis. Ausing“. See annab huvitava ülevaate sellest, kuidas ehitatud keskkond toetab ühiskonna muutumist – antud juhul Eesti 90-ndate arhitektuuri näol. Nüüd oleme läbi erinevate kriiside uute muutuste lävel, seekord taas ehitatud keskkonna toel.