KLIENDID, KES MEID INSPIREERIVAD: KATRIN LIIVAT JA KARIN REPP

CIVITTAs julgustame oma kliente positiivse muutuse nimel julgelt mõtlema ja esitame ka raskeid küsimusi, et luua positiivset muutust nii organisatsiooni sees kui ka ühiskonnas laiemalt.

Kliendid, nende lood ja teod on meie jaoks edasiviiv jõud ning avame ka teile meie silmapaistvate klientide lood - kes nad on, millega nad tegelevad ning usume, et leiate nende lugudest samuti inspiratsiooni, et ühiskonnas sammhaaval muutust luua. 

Juuni persoonideks on Katrin Liivat ja Karin Repp, kes asutasid koos äärmiselt eduka ettevõtte FoodDocs. Intervjuus räägivad nad lähemalt oma eeskujudest, õppetundidest ning karjääri kõige mõjusamatest otsustest. 

„FoodDocsi asutajate Katrini ja Kariniga oli mul au tuttavaks saada läbi Ajujahi, kuhu nad tulid oma sõna otseses mõttes unes tekkinud ideega, et sellest ettevõte vormida. Inspireeriv ei ole mitte ainult see, kuidas äriidee tekkis ja sellest kinni haarati, vaid kuidas nad hästi toimiva tandemina on oma idufirmat üles ehitanud. Nende jaoks ei tundu miski võimatu ja iga eesmärk saavutatakse pigem varem kui hiljem. Lugege järgnevat ja veenduge ise," sõnab CIVITTA Partner ja Ajujahi programmijuht Harri Tallinn.

Kes te olete ja milles seisneb teie töö?

Katrin: Olen FoodDocsi kaasasutaja ning vastutan selle eest, et FoodDocsil oleks piisavalt ressursse ja ettevõte liiguks pidevalt eesmärkide suunas. Minu lemmikteemadeks on müük ja turundus.

Karin: Mina olen FoodDocsi kaasasutaja. Tegelen kõikide jooksvate küsimuste ja tarkvarade kasutuselevõtuga FoodDocsi igapäevatöö kiirendamiseks ning toetamiseks. Hariduselt olen toidutehnoloog ja osalen igapäevaselt FoodDocsi ML arendamises.

Milline on tööpäev, mille õhtul koju jõudes võtate kokku sõnadega „mul on maailma parim töö!“?

Katrin: Mind innustavad näiteks sellised tööpäevad, kui mõni enda väljamõeldud süsteem tööle hakkab ja asi lendu läheb. Kui näen, et kogu meeskond teab täpselt, mida tegema peab ja kõik inimesed teevad tööd, mis neil silmad särama paneb.

Karin: Hea tööpäeva on siis, kui olen saanud ise kontorisse minna, sest lapsed on lasteaeda viidud ja kontor on inimesi täis. Kui mõni varasemalt väga keeruline lahendus on töösse läinud ja näen, et klient päriselt saabki aru, kuidas seda kasutada. Kordaläinud päev on ka siis, kui teised FoodDocsi liikmed on mõne minu tehtud automaatlahenduse kasutusele võtnud ja saavad tänu sellele palju rohkem müügile ja turundusele keskenduda.

Kes on teile eeskujuks? Miks? Mida temalt üle olete võtnud?

Katrin: Eeskujuks on mulle kõik ägedad naised, kes on olnud piisavalt julged unistamaks ja tegutsemaks selle nimel, et saata korda suuri asju ja muuta maailma - Margaret Thatcher, Kirsti Paakkanen, Astrid Lindgren, Jane Austen, Coco Chanel jpt. Proovin elada samamoodi ehk kõik on võimalik ja eesmärkide nimel tuleb tegutseda.

Karin: Minu suurimaks eeskujuks on minu vanaema. Alati kui ta helistab, tunneb ta reaalselt huvi kuidas minul läheb ega kurda oma elu üle. Ta oskab kuulata, väga hästi süüa teha ja on alati oma eluga rahul. Igal õhtul rääkis ta vanaisa eluajal ära kõik mis ta päeva jooksul teinud oli. Ma väga tahaksin olla rohkem tema moodi, aga veidike suurema ambitsiooniga elus. 

Toon välja ka mõned mõjusate inimeste motod, mis on heaks eeskujuks:
“Ükski tropp ei tee ilma hea tiimita midagi ära” Steve Jobs
“Loll ronib tippu, tark on alati teel” Navitrolla

Mis eristab inimest, kes on enda töös hea, sellest inimesest, kes on enda töös erakordne?

Katrin: Kirg oma töö vastu, sest kui kuuled inimest oma tööst rääkimas, saad sa kohe aru, kas ja kui suure kirega ta oma töösse suhtub. Ei ole vahet, millega inimene tegeleb, on ta lillemüüja või startupper. Enamuse jaoks on töö lihtsalt elatusviis, väheste jaoks kirg ja just nende inimestega on alati kõige põnevam rääkida.

Karin: Ma kaldun arvama, et neid inimesi eristab tohutu sisemine motivatsioon, ambitsioon ja oskus alati püsti tõusta peale kukkumist. Näiteks saab tuua Steve Jobsi, Mark Zuckerbergi, Elon Muski, Kaarel Kotkase, Karen Burnsi ja Markus Villigi. Ma näen inimesi, kelle ainuke soov on, et kell saaks viis ja saaks koju teleka ette minna. Nad ei ole oma töös eriti head, rääkimata erakordsusest. Samas näen inimesi, kellel on eesmärk kuhu püüelda ja nad on nõus ükskõik mida tegema või millest loobuma, et selleni jõuda.

Kirjeldage oma suurimat tööalast läbikukkumist.

Katrin: Ma töötasin kunagi Mereväes toitlustusjuhina. Esimesest päevast peale tahtsin ma seal palju asju muuta ja maailma parandada, aga kiirelt sai selgeks, et Kaitseväe käsuahel on minu jaoks liiga pikk. Kõige meeldejäävam lugu on see, kui Läänemeres oli millegi reostus ja otsiti kiiresti vabatahtlikke, kes läheksid luikesid päästma. Lendasin kohe oma ülemuse kabinetti ja tegin enda hinnangul geniaalse ettepaneku, et ajateenijad võiksid ju minna. Kiirelt tehti selgeks, et kõigepealt pean tegema kirjaliku avalduse temale, kes selle allkirjastab, peale mida  liigub see edasi tema ülemuse lauale, kus see päeva-kaks seisab ja saab peale tema allkirja. Edasi liigub see paari päevaga tema ülemuse lauale ning lõpuks Mereväe ülema lauale. Sealt tuleb see alla tagasi vähemalt nädala, aga selleks ajaks on minu kallid luiged juba surnud. Kuna Mereväes midagi suurt muuta ei saanud või puudus mul selleks lihtsalt kannatus, tulin sealt üsna kiirelt tulema.

Karin: Ülikooli viimasel aastal läksin ühte hotelli tööle restorani teenindusjuhiks. Nii mina kui ka minu toonane ülemus saime mõlemad väga kiirelt aru, et inimeste juhtimine ei ole minu jaoks. Mulle sobib hoopis protsesside juhtimine. Näiteks olen ma väga hea nõudepesija, aga väga kehv teenindaja. Nõude pesemine on igati loogiline ehk sa lood süsteemi - kõigepealt klaasid, siis taldrikud, siis söögiriistad jne. Teenindamises pole minu jaoks mitte midagi loogilist. Katrin on täiesti vastandlik ja ma arvan, et tema on jällegi väga hea inimeste juht.

Missugune teie tehtud otsus on olnud kõige suurema mõjuga?

Katrin: Ajujahti minek on olnud kindlasti väga suure mõjuga. Olin enne seda eluga korralikus mugavustsoonis ja see äratas mind ikka korralikult üles. Tänu Ajujahile saan teha iga päev tööd, mis on põnev ja väljakutseid täis.

Karin: Keskkooli alguses tahtsin minna kolmeaastasele informaatika lisakursusele. Kõik kohad olid täis ja sõbranna ema pani meid kirja hoopis sekretäride lisakursusele. Mõtlesime, et me sekretäriks ikka ei hakka ning vahetasime eriala ümber Toitlustuse ja turismikorralduse vastu. Peale kolme aastat jätkasin TalTechis toidutehnoloogiaga ning IT olen endale vajalikus mahus ise Google, kogemuse- ja vajaduspõhiselt selgeks teinud. Üldiselt olen ma seda meelt, et ükskõik mis erialal ja ükskõik kus elades on võimalik teha väga suuri ja maailma muutvaid asju.

Kuidas te panustate sellesse, et valdkond, kus te töötate oleks pidevas arengus ja muutuks järjest paremaks?

Katrin: Suured eesmärgid, kus esikohal on see, mida klient tahab.

Karin: Ma kuulan oma klienti. Üldiselt kliendid teavad, mida ja kuhu nad soovivad liikuda ning mida nad vajavad. Tihti kasutatakse mõnes teises valdkonnas mingit lahendust ning soovitatakse sama lahendust ka toiduohutusse integreerida. Annan ka ise pidevalt tagasisidet teenustele, mida igapäevaselt kasutan. Vaatan alati silmad lahti ringi, mis teised valdkonnad teevad. Mõtlen alati, et kas ja kuidas saaks sellist lahendust meil kasutada. Näiteks sattusin lapsega ühes keskkonnas lahendama tema matemaatika kodutöid ja mõtlesin automaatselt kuidas seda „Teemanti taseme püüdlust“ saaks meie klientide peal rakendada.

Tooge välja midagi, mis on teie arvates tõsi, aga millega peaaegu mitte keegi ei nõustu?

Katrin: Paljud inimesed arvavad, et nad saavad õnnelikuks siis, kui nad enam tööd ei pea tegema. Eks inimesed ja eesmärgid on erinevad, kuid minu jaoks on oluline, et ma oleksin alati homme targem kui olin täna ja seda on kõige lihtsam teha siis, kui sul on töö või tegevus, mis sulle meeldib ja sind arendab. Elu on liiga äge, et lihtsalt olla ja tiksuda.

Karin: Üldiselt ma pole vandenõuteoreetik ning usun ainult iseendasse ja oma tegudesse.

Kui istuksite homme vastamisi enda 10 aasta taguse minaga, siis mis nõu te talle annaksite?

Katrin: Iga tegevust on võimalik mõõta numbriga. Oi, kui palju ma sellele vastu vaielnud olen, aga see ON tõsi. Mõnda numbrit on lihtsalt keerulisem välja mõelda kui teist, aga see on alati võimalik.

Karin: Rohkem tiimitöösse panustada, tiimi motiveerida ja sisemised eesmärgid paika seada. Kogu ettevõtte kõikides tasemetes lähtu numbritest ja iga töötaja panus peab olema mõõdetav. Ajujahi ajal ma seda veel ei mõistnud.

Palun jagage meiega lõpetuseks üht raamatu-, muusika-, filmi- või muu kultuurielamuse soovitust.

Katrin: Nagu ka eelpool öeldud sai, siis mind inspireerivad vägevad naised ajaloost. Liigutanud on elulooraamatud nagu Astrid Lindgreni “Päev nagu elu” ja Kirsti Paakkaneni “Suurim neist on armastus”. Samast teemast on ka äge film Hidden Figures. 

Karin: Stefano Massini raamat “Lehman brothers”. Mis on äri? Mis on majandus? Mis on börs? Mis on sõda? Mis on krahh? Mis on pank? Ma olen sellest raamatust ja näidendist täiesti vaimustatud. See lihtsalt on NII HEA. Soovitan ka seriaali “Silicon Valley”, mis räägib startupi tegemisest.