Kui kättesaadav on kapital iduettevõtja jaoks?

Iduettevõtete kiire arengu ja kasvuvõimaluste tagamiseks on oluline nende vajadustele vastava kapitali pakkumine. Viimastel aastatel ei ole Eestis põhjalikult kaardistatud iduettevõtete kapitali kättesaadavuse probleeme, kuigi kapitali pakkumine on oluliselt suurenenud ja mitmekesistunud.

CIVITTA viis oktoobrist jaanuarini läbi SmartCap AS poolt tellitud uuringu erinevas faasis iduettevõtete kapitali kättesaadavuse probleemide kirjeldamiseks ning nende olemuse analüüsimiseks. Hindasime ka seda, kuidas senised finantsinstrumendid uuringus ilmnenud probleemide lahendamiseks sobivad. Uuringu käigus intervjueerisime Eesti iduettevõtete investoriteid, et kaardistada turul valitsev olukord ning peamised probleemkohad. Intervjueeritavate poolt loodud fondid on väiksema suurusega (investeeringuteks planeeritud varade kogumaht ca 276 mln €), mis suunatakse peamiselt Baltikumi või Põhjamaa turgudele. Investeerimisinstrumentidena kasutatakse enamasti otseinvesteeringuid ja konverteeritavat laenu ning valdavalt investeeritakse tarkvarapõhistesse (SaaS ja B2B lahendused) loomise faasis ettevõtetesse.

Investorid investeerivad enim Business software, services & HR, AdTech & Creative Tech, FinTech ja CyberTech valdkondadesse. Otsuse tegemisel on kõige olulisemaks teguriks ettevõtte meeskond, mis peab omama varasemat kogemust kapitali kaasamisel, tegema efektiivselt koostööd ning olema juhendatav. Lisaks peeti tähtsaks iduettevõtte arengupotentsiaali.

Intervjuude tulemusena selgus, et üldine kapitali kättesaadavus on Eestis väga hea, kuid siiski tuvastasime mitmeid probleemkohti ja väljakutseid. Olulisemad turutõrked on kapitalimahukate valdkondade (nt deeptech, hardware ja bioteadused) alarahastatus ning raskendatud ligipääs kapitalile ettevõtte loomise faasis ja kasvufaasis.

Viimaste aastate tehingute statistika põhjal selgus, et oluliselt on suurenenud välisinvestorite huvi Eesti iduettevõtete vastu – viimasel viiel aastal moodustas Eesti iduettevõtetesse investeeritud kapitalist 94% välismaine kapital. Viimastel aastatel on olulisel määral suurenenud ka eestimaise kapitali maht. Kuna enamus Eestis tegevust alustanud fondidest on investorite esimesed fondid, on nende mahud väikesed (enamik vahemikus 10 – 30 mln €), mistõttu ei saagi eeldada, et need suudaksid välismaiste pikka aega tegutsenud suurte fondidega konkureerida, kuid kohaliku investori panustamine Eesti ettevõtetesse suurendab nendesse investeerimist ka väliste investorite poolt.

Turuosalised leiavad veel, et iduettevõtetesse investeeringute soodustamiseks on oluline neid võimendada teiste riiklike instrumentidega, näiteks riiklikult finantseeritud laenu või traditsioonilisematele ettevõtetele kaasinvesteerimise fondi loomise abil. Kuigi nii investorid kui ka iduettevõtted ise hindavad ebapiisavaks iduettevõtete teadlikkust kapitali kaasamise kogutsüklist, pole turuosaliste hinnangul vajalik täiendavate meetmete sisse viimine teadlikkuse tõstmiseks, sest piisab tänaste tegevuste jätkamisest.

Uuringu käigus kaardistasime üheksa Eesti eduka iduettevõtte rahastuse teekonnad, millest viie puhul viisime läbi intervjuu ettevõtte juhiga ning nelja puhul koostasime ülevaate ettevõtte rahastuse teekonnast avalikult saadaoleva info põhjal. Intervjuude ja kaardistamise tulemusena selgus, et kapitalimahukates valdkondades tegutsevad ettevõtted rahastasid enda tegevust peamiselt omanike investeeringutest, põhitegevusest saadavast tulust ning toetustest, samal ajal kui ülemaailmset tuntust saavutanud ettevõtted nagu näiteks Veriff, Skeleton Technologies ja Starship kaasasid oma tegevuse rahastamiseks kapitali investoritelt. Kõik kolm ettevõtet kaasasid investoritelt kapitali seemnefaasis, peamiselt otseinvesteeringu vormis ning vahemikus 6 – 35 mln € rahastamisvooru kohta.

Tutvu täies mahus uuringuga siin, kokkuvõttega siin.

Loe ka Äripäevas ilmunud artiklit!