KUIDAS ON GRI STANDARDID ABIKS JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMISEL JA KUIDAS NEID KASUTADA ESG JUHTIMISEL?

Üha suurenev teadlikkus kliimamuutuste kohta on endaga kaasa toonud erinevate kestlikkusalaste teemade, väljendite ja lühendite kasutuselevõtu. Üheks neist on GRI, mis tähistab Global Reporting Initiative organisatsiooni. Käesolev artikkel tutvustab GRI-d ja nende poolt väljastatud standardeid ning selgitab nende populaarsuse taga peituvaid põhjuseid.

Inimkonna mõju keskkonnale on nüüdseks võimatu ignoreerida, samal ajal kui mitmed sotsiaalsed arengud üle kogu maailma said koroonapandeemia tagajärjel korralikult kannatada. Need on vaid mõned põhjused miks jätkusuutlikkus on pälvinud aina suurenevat tähelepanu – seda nii tarbijate kui ka reguleerijate vaatest – mistõttu seatakse ettevõtetele üha kõrgemaid ootuseid nii oma ESG mõjude adresseerimisel kui ka selles läbipaistvuse tagamisel. Just viimase puhul tulevad appi erinevad raamistikud ja standardid, mis tagavad kestlikkus-alase informatsiooni avalikustamise ühtsel ja võrreldaval moel. Tõenäoliselt ei ole üllatuseks, et taoliseid raamistikke on tänaseks välja töötatud arvestataval hulgal, millest mitmeid on nimetatud ka alloleval joonisel. Nende kõigi vahel leidub erinevusi nii lähenemises, detailsusastmes kui ka skoobis jne.

 

VALIK RAPORTEERIMISE STANDARDEID, RAAMISTIKKE JA HINDAMISSÜSTEEME (Allikas: LINK)  

 

GRI kujunemislugu

Üks taolistest raamistikest on GRI Standardid, mis avalikustati esmakordselt 2000. aastal. Sellest ajast alates on “maailma esimene globaalselt aktsepteeritud standard jätkusuutlikkuse raporteerimiseks” läbinud pidevat hindamise ja täiustamise protsessi ning tõusnud vabatahtlike raporteerimise programmide seas juhtivale kohale. 2020. aastal avalikustas 73% maailma 250 suurimast ettevõttest oma kestlikkus-alast informatsiooni GRI Standardite alusel. Veidi lähemale vaadates näeme, et GRI Standardeid kasutatavate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks ka Tele2, Stora Enso, Maxima, AS Tallinna Vesi.

GRI asutamisest saati on raporteerimisraamistiku väljatöötamisel olnud kaks keskset eesmärki:

• mittefinantsaruandluse harmoniseerimine, selgitamine ja ühtlustamine, ning 
• ühiskonnas osalejate julgustamine nõuda ettevõtetelt teataval tasemel vastutust läbi teabele juurdepääsu ja turumehhanismide kasutamise kaudu. 

GRI Standardite välja töötamise eest vastutab GRI poolt rajatud iseseisev üksus Global Sustainability Standards Board (GSSB) mis tagab, et Standardid on arendatud iseseisvalt ning avalikku huvi silmas pidades. Erinevate perspektiividega arvestamise tagamiseks on protsessi kaasatud ekspertide töörühmad, mis esindavad erinevaid sidusrühmasid nagu näiteks kodanikuühiskond, äriettevõtted, tööorganisatsioonid jne. Iga uuendatud Standardi kinnitamisele eelneb periood, kus mustandversioon avaldatakse ka avalikuks tagasisideks. Erinevate sidusrühmade kaasamine kogu Standardite välja töötamise protsessi on taganud antud raamistiku põhjalikkuse ning edendanud erinevate ühiskonna osapoolte vahelist dialoogi.

 

GRI standardite raamistik

Standardite modulaarne struktuur on jaotatud kolme grupi vahel, koosnedes Universaalsetest -, Sektori-, ning Teema Standarditest mis kõik on tasuta kättesaadavad GRI kodulehelt.

GRI STANDARDITE STRUKTUUR (Allikas: LINK) 

 

Universaalsed Standardid (Universal Standards) kehtivad kõigile, kes tuginevad oma raporteerimisel GRI Standarditele. Antud moodul koosneb kolmest dokumendist: sissejuhatus Standarditesse (GRI 1), raporteeriva organisatsiooni kohta nõutav informatsioon (GRI 2) ning materiaalsete teemade tuvastamise protsessi kirjeldus (GRI 3). “Materiaalne teema” on üks Standardite kesksetest kontseptsioonidest ning väljendab teemasid, mis kajastavad organisatsiooni kõige olulisemaid ESG (Environment, Social, Governance) mõjusid.

Alles siis, kui organisatsioon on tuvastanud oma materiaalsed teemad (kasutades selleks GRI 3: Material Topics 2021 Standardit), on järgmiseks sammuks sobivate Teema Standardite (Topic Standards) kasutamine. Antud moodul koosneb teemade põhjal eristatud standarditest nagu näiteks: „GRI 207: Tax 2019“, „GRI 302: Energy 2016“, „GRI 401: Employment 2016“ – ning sisaldavad informatsiooni, mida antud teema all raporteerida. Raporteerivalt organisatsioonilt on nõutud vaid selle informatsiooni avaldamist, mis vastab tuvastatud materiaalsetele teemadele.

Sektori Standardid (Sector Standards) sisaldavad juba eelnevalt tuvastatud materiaalseid teemasid, mis suure tõenäosusega on kohalduvad antud sektoris tegutsevatele ettevõtetele. Hetkeseisuga on avaldatud kolm Sektori Standardit: a) õli ja gaasi sektorile, b) kivisöe sektorile, ning c) põllumajanduse, vesiviljeluse ning kalanduse valdkonnale. Juhul kui on olemas raporteerivale organisatsioonile vastav Sektori Standard, on nõutud selle kasutamine – küll aga ei vabasta see materiaalsete teemade tuvastamisest lähtuvalt GRI 3 Standardis kirjeldatud protsessist.

GRI Standardite modulaarne struktuur lihtsustab individuaalsete komponentide uuendamist, ning samal ajal hõlbustab kogu süsteemi mõistmist ja kasutamist. Lisaks võimaldab standardite teemade-põhine eraldamine pakkuda vajalikku taustainformatsiooni ning täiendavaid soovitusi – need toetavad raporteerimise protsessi ühtset mõistmist ning läbiviimist.

GRI standardid toetavad teiste avalikustamise raamistike järgimist

Mõistes erinevate sidusrühmade informatsioonivajadusi ning soovides laiendada oma visiooni raporteerimise ühtsusest GRI Standarditest kaugemale, on GRI teinud tihedat koostööd mitme erineva raamistikuga, eesmärgiga hõlbustada mitme süsteemi samaaegset kasutamist. Selle tulemusel on valminud mitmeid juhiseid, nagu näiteks: “A Practical Guide to Sustainability Reporting Using GRI and SASB Standards” ja “Linking GRI and CDP”. Taolised abivahendid võimaldavad oma kestlikkuse-alast informatsiooni avalikustada mitme raamistiku nõudeid järgides, hoides lisanduva töömahu väiksena.

GRI ja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) teatasid 2021. aasta märtsis, et GRI osaleb äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD – Corporate Sustainability Reporting Directive) jaoks koostatavate Euroopa kestlikkuse raporteerimise standardite (European Sustainability Reporting Standards – ESRS) väljatöötamisel (loe rohkem CSRD ja ESRS kohta meie teisest artiklist SIIN). Antud ühildamine võimaldab neil tuhandetel EL ettevõtetel, kes GRI-d oma raporteerimisel juba kasutavad, lihtsustada tulevaste ESRS-i poolt seatud nõuete mõistmist. Seega, lisaks ettevõtete tuvastatud mõjude tuvastamisele, juhtimisele ja avalikustamisele aitavad GRI Standardid ka kohaneda pidevalt areneval EL seadusandlikul maastikul.

GRI Standardid on tõestanud, et kestliku tegevuse süsteemne kommunikeerimine on tõepoolest võimalik. On selge, et jätkusuutlikkus-alase informatsiooni avalikustamise arengus on GRI mänginud olulist rolli ja ootame huviga, kuhu tuleviku meid viib – lõppude-lõpuks on kestlik areng meie ühiseks vastutuseks ning nõuab täielikku läbipaistvust. 

 

Aitame teid GRI-ga kooskõlas raporteerimisel

Kui soovite GRI kohta rohkem teada saada või alustada selle rakendamist, võtke meiega julgelt ühendust! Meie GRI poolt sertifitseeritud tiimiliige Liisa Õunmaa ([email protected]) on toeks teie raporteerimise teekonnal!