Lähenemiskeelu taotlemise ja kohaldamise analüüs Justiitsministeeriumile

LÄHENEMISKEELU TAOTLEMISE JA KOHALDAMISE ANALÜÜS

Civitta hindamiste ja uuringute tiim lõpetas edukalt projekti Justiitsministeeriumi tellimusel, mille sisuks oli analüüsida lähenemiskeelu rakendamise kogemusi.
Lähenemiskeeld on isikule seatud keeld läheneda teisele isikule. Lisaks võib kohus lähenemiskeeluga vajadusel ka keelata või piirata õigusrikkujal kaitset vajava inimesega suhelda või kohtu määratud paikades viibimise ja kohtadele lähenemise. Lähenemiskeelu rakendamine mängib olulist rolli eeskätt perevägivalla ohvrite kaitsmisel.

Uuringu läbiviimiseks oli oluline vaadelda tervikuna kogu lähenemiskeelu kohaldamisega seotud sihtrühmasid. Uuring keskendus eeskätt prokuröride ja kannatanute vaatele, lisaks olid kaasatud ka lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelevad kohtunikud ja politseinikud.

Uuringu abil tuvastati mitmed praktikas lähenemiskeelu kohaldamisel esinevad kitsaskohad, mille lahendamiseks esitas uuringumeeskond omapoolsed soovitused tuginedes headele praktikatele nii Eestis kui mujal maailmas.
Näiteks selgus kannatanute intervjuudest, et teadlikkus lähenemiskeelust on täna veel suhteliselt madal. Tavapäraselt ollakse eeskätt meedia vahendusel kursis meetme kui sellisega, aga kuidas ja millistel asjaoludel seda kohaldatakse, ei teata. Madal teadlikkus olemasolevatest õiguskaitsevahenditest põhjustab aga sageli abi otsimise edasilükkamist kuni olukorra eskaleerumiseni.

Lähenemiskeelu kohaldamine sõltub sellest, kuidas esimene menetleja, kes ohvriga kokku puutub, olukorda hindab ja kas ta kannatanut lähenemiskeelu võimalusest informeerib, samuti sellest, kas prokurör keeldu taotleb ja kohtunik selle määrab. Menetlejate teadlikkus lähenemiskeelu kohaldamise võimalustest on aga ebaühtlane ja sõltub menetleja hoiakutest, erialasest ettevalmistusest ja kogemustest, samuti piirkondlikust ning asutuse praktikast, mille tulemusena ei ole kannatanu kaitse alati ühetaoliselt tagatud. Nii võib menetlus sõltuvalt asjaoludest ja piirkonnast kesta 48 tunnist kuni mitme kuu või isegi aastani. Seega sisaldab protsess täna palju subjektiivsust ja juhuslikkust, mille standardiseerimiseks tuleb ühtlustada praktikaid ja leppida menetlejate vahel kokku ühtses käitumistavas.

Aruandes käsitleti ka lähenemiskeelu määramise istungi korraldust ning videoistungi rakendamise praktikaid, samuti lähenemiskeelu rikkumise temaatikat ja lapse huvide kaitset lähenemiskeelu asjades. Lõpparuandega saab lähemalt tutvuda Justiitsministeeriumi kodulehel ja aruandest saab lähemalt kuulata Kuku Raadio Äratajast.

Kadri Tirs
CIVITTA uuringute meeskonna vanemkonsultant
[email protected]

JAGA ARTIKLIT