Lõpphindamine: Interreg Läänemere piirkonna programm

Interregi Läänemere piirkonna 2014–2020 programmi lõpphindamine

CIVITTA hindamisrühm viis läbi Interregi Läänemere piirkonna 2014–2020 programmi lõpphindamise, mille käigus hinnati programmi mõju ja tulemuslikkust ning kuidas rahastatud projektid oma eesmärke täitsid. Hindamisrühma kuulusid partnerid ja analüütikud Eesti, Rumeenia, Läti ja Gruusia CIVITTA kontoritest. 

Mis on lõpphindamine?

Lõpphindamine on üheks osaks suuremahuliste programmide või projektide elluviimise protsessist, mille käigus nende sisendeid, tegevusi ja tulemusi hinnatakse ning analüüsitakse kokkulepitud mõõdikute alusel. Programmi või projekti mõju ja tulemuslikkuse hindamine on oluline, kuna see pakub võimalust headest praktikatest õppida ning edaspidi projekte või programme täiustada. 

Interregi Läänemere piirkonna 2014–2020 programm

Interreg on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahend, millega püütakse lahendada piiriüleseid probleeme ja arendada ühiselt eri territooriumide potentsiaali, et olla rohelisem, targem ja paremini ühendatud. Interregi Läänemere piirkonna 2014–2020 programm oli üks enam kui sajast Interregi programmist, mille kaudu rahastati piirkondade vahelist koostööd. Programmi raames adresseeritakse riske ja probleeme, mida riik üksi lahendada ei saa ning mille puhul on vajalik riikideülene koostöö.

Interregi Läänemere piirkonna 2014–2020 programmi põhieesmärk oli tugevdada Läänemere piirkonna territoriaalset arengut ja koostööd uuenduslikuma ja hoituma piirkonna nimel. Programm tervikuna koosnes neljast prioriteedist, mis käsitlesid piirkonna riikidevahelisi peamisi väljakutseteid ja võimalusi. Lõpphindamine keskendus kolmele esimesele prioriteedile, milleks olid  innovatsiooni võimekus, loodusvarade tõhus majandamine ja säästev transport. Prioriteedid jagunesid omakorda 12 erieesmärgiks.

Interregi Läänemere piirkonna 2014–2020 programm kaasrahastas ligikaudu 200 projekti. Igal projektil oli oma roll piirkonna innovaatilisemaks, jätkusuutlikumaks või paremini ligipääsetavaks muutmisel.

Lõpphindamise läbiviimise protsess ja tegevused

Programmi lõpphindamine jagunes kaheks ülesandeks: 1) tulemusnäitajate väärtuste hindamine ja uuendamine ning 2) programmi mõju ja rahastatud projektide saavutatud eesmärkide hindamine. Programmi kontekstis määratleti mõju kui programmi sihtrühmade suurenenud institutsionaalset suutlikkust tuua piirkonnas esile positiivseid muutusi, mis omakorda aitavad kaasa Läänemere piirkonna regionaalarengu olukorra paranemisele. Institutsionaalse suutlikkuse hindamiseks seati tulemusnäitajatele 2014. aasta baasväärtused ja sihtväärtused 2023. aastaks.

Tulemusnäitajate hindamise ja uuendamise eesmärgiks oli välja selgitada sihtrühmade institutsionaalse suutlikkuse edasiminek võrreldes baasväärtustega. Metoodika hõlmas veebiküsitlust ja süvaintervjuusid, millesse kaasati mitmed piirkonna eksperdid. Kaheksa erieesmärgi tulemusnäitajad näitasid sihtrühmade institutsionaalse suutlikkuse kasvu. Võrreldes 2014. aastal seatud baasväärtusega tegi suurima kasvu erieesmärk 1.1 Teaduse ja innovatsiooni infrastruktuur, mis saavutas 78% sihtväärtusest. Kuigi sihtrühmade institutsionaalne suutlikkus näitab kasvutrendi, on kasvutempo liiga aeglane, et erieesmärgid 2023. aastaks seatud sihtväärtuseid saavutada suudaks.

Programmi mõju hindamise ja projektide eesmärkide saavutamise juures hinnati ja uuriti nelja alateemat – 1) institutsionaalse suutlikkuse suurendamise protsess prioriteetide lõikes; 2) piirkonna mõjud; 3) projekti platvormide mõjud ja 4) veebipõhisele koostööle ülemineku mõjud. Selle ülesande läbiviimise põhiliseks metoodiliseks lähenemisviisiks oli teooriapõhine hindamine. Teooriapõhine mõju hindamine on oluline, kuna selle kaudu saab palju muud informatsiooni, lisaks mõõdetavale põhjuslikule efektile. Programmi teooria uurimiseks kasutati erinevaid meetodeid: dokumendianalüüs, kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete analüüs, personaalintervjuud, veebiküsitlus, juhtumiuuringud ja fookusgrupi intervjuu.

Institutsionaalse ja organisatsioonide suutlikkuse suurendamise protsess oli kõigi kolme prioriteedi puhul sarnane. Kõige olulisemad tegurid, mis aitasid kaasa institutsionaalse suutlikkuse suurendamisse, olid partnerite varasemad teadmised ja kogemused konkreetses valdkonnas, partnerite mitmekesisus, nende ametlikud ja mitteametlikud võrgustikud sihtrühmadega ning sihtrühmade huvi ja kaasatuse tase.

Kokkuvõte

Hindamise tulemusena töötas hindamisrühm välja soovitused, mis käsitlesid nii mõlemat ülesannet (tulemusnäitajate väärtuste hindamine ja uuendamine ning programmi mõju hindamine) kui ka teise ülesande nelja alateemat. Näiteks järgmine programm võiks rohkem soosida lõppenud projektide tulemuste kasutamist ja edasiarendamist, et suurendada tulemuste mõju. Lisaks tuleks projektide kommunikatsioonimaterjalid koostada formaadis, mis arvestaks erinevate sihtrühmade vajadusi ning projektipartneritele tuleks korraldada üritusi uute koostöövõrgustike loomiseks. 

Üldiselt leiti, et programm saavutas oma eesmärgid olenemata sellest, et ette tuli ootamatusi (nt koroonakriis). Hindamise tulemused annavad programmi korraldusasutusele ülevaate programmi sihtrühmade edusammudest institutsionaalse suutlikkuse suurendamisel Läänemere piirkonnas ning annavad vajaliku sisendi tulevaste programmide edukaks läbiviimiseks.

Lõpphindamise aruanne on leitav siit lingilt.

Kui teil tekib huvi sarnaste hindamiste või analüüside läbiviimise osas, siis Civitta Eesti uuringute valdkonna juht Piia Viks-Binsol vastab meeleldi tekkinud küsimustele.

Piia Viks-Binsol
CIVITTA hindamiste ja uuringute tiimi juht
[email protected]