MIS ON TEIE ETTEVÕTTE SÜSINIKU JALAJÄLG?

Peatselt möödub kaheksa aastat 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimaleppest, millega võtsid 195 liitunud riiki vastu globaalse vastutuse kliima soojenemise pidurdamiseks. Võtmeteguriks kliimamuutuste vastu võitlemisel on kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine, millega seoses on EL seadnud omale kaks võtmetähtsusega eesmärki: 55% KHG emissioonide vähendamine 2030. aastaks (võrreldes 1990 a. tasemega) ning üleliidulise kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks. 

Lisaks Pariisi kliimaleppele mõjutab Euroopas järgmiste aastate poliitilisi arengusuundi Euroopa roheline kokkulepe, mille ellu viimisesse on võimalus ja ka kohustus anda oma panus igal ettevõttel ja kodanikul. Nii on ka Eestis üha rohkem eesrindlike ettevõtteid seadnud eesmärgiks olla keskkonnaalaselt jätkusuutlikud ning  vähendada oma tegevuse kliimamõju. Lisaks ei jäta äsjavalminud kestlikkusaruandluse direktiiv (Corporate Sustainability Reporting Directive - CSRD) ruumi passiivsusele, seades teatud ettevõtetele kindlad jätkusuutlikkus-alased kohustused – loe lisaks meie teisest artiklist SIIT.

Tegemist pole aga ainult poliitilise agendaga, sest rahvusvahelistel turgudel on näha üha kasvavat tõuget kestlikumate praktikate suunas, mis mõjutab ettevõtteid ka majanduslikult: 

• Kliimamõjude vähendamine aitab tihtipeale tuvastada erinevaid võimalusi näiteks ressursiefektiivsuse suurendamiseks või jäätmetekke vähendamiseks, aidates seeläbi kahandada operatiivseid kulusid.
• Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitilised eesmärgid annavad ettevõtete kliimategevusele uued suunad, kuna eesmärkide saavutamine aastaks 2050 nõuab uusi kasvuhoonegaaside vähendamisele suunavaid toetusmeetmeid. Ka toetuste taotlemisel (näiteks EL Innovatsioonifond) muutub kohustuslikuks taotluse osaks kliimamõju (sh mõju vähendamise potentsiaali) analüüs.
• Nõudlus kasvab nii B2B kui B2C valdkonnas jätkusuutlikult toodetud toodete järgi, jaetoodete valdkonnas on jätkusuutlike toodete nõudluse kasv isegi üle 5 korra kiirem tavatoodetest (NYU Stern Center for Sustainable Business, 2019).

Ka meie Civittas usume, et oma keskkonna- ja kliimamõjuga tegelemine on juba täna ettevõtte arengut soodustav jõud ja konkurentsis eristav tegur, mis lisaks potentsiaalsete riskide ja võimaluste tuvastamisele aitab organisatsioonil ka oma kulusid vähendada.

Esimese sammuna sel teekonnal soovitame igal ettevõttel alustada oma mõjude tuvastamisest – näiteks läbi organisatsiooni, toote või teenuse süsiniku jalajälje analüüsi. Antud analüüs annab täpse ülevaate ettevõtte kliimamõjudest ning aitab mõista nende tekkekohti. 
 

Süsiniku jalajälje analüüs keskendub kas konkreetse toote või teenuse elutsükli (ehk olelusringi) või ettevõtte aastase tegevuse jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside emissiooni tuvastamisele ja mõõtmisele.
 

Süsiniku jalajälje analüüsi tulemusel saate ülevaate oma ettevõtte tegevusel tekkivatest kasvuhoonegaasidest tootekategooriate, sisendressursside ja erinevate tootmise protsesside lõikes. Jalajälje arvutamisel tugineme CIVITTAs üldtunnustatud standarditele ja metoodikale – s.o Greenhouse Gas Protocol standardid (peamiselt The Greenhouse Gas Protocol: A Corporate Reporting and Accounting Standard), ISO 14000 seeria olelusringi hindamise standardid (rahvusvaheline toote olelusringi hindamise, nn LCA – life cycle assessment raamistik) ning muud asjakohased standardid ja juhendid (nt valdkonna- või tootepõhised). Süsiniku jalajälg arvestab kõikide oluliste kasvuhoonegaasidega mis on määratletud Kyoto Protokollis (nt CO2, N2O, CH4), väljendades tulemust CO2 ekvivalendina (CO2ekv). GHG Protokolli kohaselt on ettevõtte kliimamõju seotud nii ettevõtte otseste tegevustega (skoop 1 emissioonid), kasutatud energia tootmisega (skoop 2 emissioonid), ning ressursside ja tegevustega, mis leiavad aset nii üles- kui allavoolu (skoop 3 emissioonid).

 

¹

Lisaks süsiniku jalajäljele oleme valmis hindama ka muid keskkonnamõjusid. Näiteks toote keskkonnadeklaratsiooni (nn EPD – Environmental Product Declaration) taotlemiseks on vajalik viia läbi olelusringi hindamine, mis väljendab toote iga elutsükliga (nt tootmine, kasutamine, jäätmekäitlus jms) kaasnevat mõju. Olelusringi analüüs sisaldab lisaks kliimamõjule ka muid mõjukategooriaid, nagu näiteks veekogude ja muldade hapestumine, veekasutus, osoonikihi kahjustamine ja toksilisus jt. 

Mõju hindamise viime läbi kolmes põhilises etapis:

Esimene etapp keskendub kasvuhoonegaaside tekkekohtade tuvastamisele ja selle jooksul kaardistame ettevõttes toimuvad protsessid, kasutatavad sisendid (nt elekter, materjalid) ning toodetavad tooted. Süsiniku jalajälje hindamisega alustame siis, kui vajalikud andmed on kogutud ja saadud on terviklik ülevaade ettevõtte tegevusest. Hindamine lõpeb aruande koostamisega, mis edastab analüüsitulemuste kokkuvõtte ja soovitused CO2 emissioonide vähendamiseks. Tulemuste raporteerimist saab teha vabas vormingus või järgides tunnustatud aruandlusraamistikke, nagu näiteks laialdaselt kasutatud Global Reporting Initiative (GRI) standardid – loe lähemalt meie teisest artiklist SIIT. 

¹ Joonis on koostatud GHG Protokolli standarite põhjal.

Mõjude hindamine loob põhjaliku andmepõhise lähtekoha ettevõtte kestlikkuse eesmärkide seadmiseks ja tegevuskava väljatöötamiseks kliimamõjude vähendamiseks. Seatud lähtekoht võimaldab mõõta tulevast progressi eesmärkide suunas liikumisel ning tuvastada võimalusi ettevõtte-siseste protsesside optimeerimiseks ja kulude vähendamiseks. 

Võtke meiega ühendust, et arutada võimalusi teie ettevõtte süsiniku jalajälje analüüsi teostamiseks!

Veeli Oeselg
Partner
[email protected]