MIS ON TEIE ETTEVÕTTE SÜSINIKU JALAJÄG/CIVITTA

MIS ON TEIE ETTEVÕTTE SÜSINIKU JALAJÄLG?

Eelmise aasta lõpus täitus 5 aastat Pariisi kliimaleppe sõlmimisest, millega liitunud 195 riiki võtsid vastu globaalse vastutuse kliima soojenemise pidurdamiseks.

Võtmetegur kliimamuutuste vastu on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, kus Eestis on seadnud endale eesmärgiks võrreldes 1990. aasta tasemega vähendada heitkoguseid 70% võrra. Kuigi oleme selle aasta seisuga võetud eesmärgi peaaegu saavutanud rohkem kui 60% süsiniku heitkoguste vähendamisega, oleme jätkuvalt Euroopa Liidus neljandal kohal suurima CO2 heitkogusega elaniku kohta. 

Lisaks Pariisi kliimaleppele mõjutab Euroopas järgmiste aastate poliitilise arengusuundi Euroopa roheline kokkulepe, mille ellu viimisesse on võimalus ja ka kohustus anda oma panus igal ettevõttel ja kodanikul. Nii on ka Eestis üha rohkem eesrindlikke ettevõtteid seadnud eesmärgiks olla keskkonnaalaselt jätkusuutlikud ning saavutada süsinikuneutraalsus järgnevate aastate jooksul.

Tegemist pole aga ainult poliitilise agendaga, sest rahvusvahelistel turgudel on näha üha kasvavat tõuget jätkusuutlikuma tegevuse suunas, mis mõjutab ettevõtteid ka majanduslikult: 

  • Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitilised eesmärgid annavad ettevõtete kliimategevusele uued suunad, kuna eesmärkide saavutamine aastaks 2050. nõuab uusi CO2 vähendamist ajendavaid toetusmeetmeid ja keskkonnatasusid. Juba sellel aastal avaldatud Green Dealiga seotud Euroopa Komisjoni toetustel on kohustuslik taotlusdokumentide osa kasvuhoonegaaside vähendusvõimaluste analüüs.

  • Nõudlus kasvab nii B2B kui B2C valdkonnad jätkusuutlikult toodetud toodete järgi, jaetoodete valdkonnas on jätkusuutlikke toodete nõudluse kasv isegi üle 5 korra kiirem tavatoodetest (NYU Stern Center for Sustainable Business, 2019).

  • Jätkusuutlikud tooted ja teenused ei pea olema madalama kasumimarginaaliga, kuna uuringute järgi on 66% tarbijatest nõus keskkonnasõbralike toodete eest rohkem maksma (Nielsen, 2015).

  • ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtetega liitunud finantsasutused (sh LHV ja Nordea) on võtnud endale kohustuse analüüsida oma tegevuse tänast mõju ühiskonnale ja planeedile ning leida viise oma äri ja portfooliote vastavusse viimiseks jätkusuutliku majandamise põhimõtete ja Pariisi kliimaleppega (UNEP Finance Initiative: Principles for Responsible Banking). 

Ka meie CIVITTAs usume, et transformatsioon süsinikuneutraalse ja jätkusuutlikku tegevuse suunas on juba täna ettevõtte arengut soodustav jõud ja konkurentsis eristav tegur. Varem või hiljem tõuseb see kõikidel ettevõtetel päevakorda, mistõttu oleme pühendunud ettevõtteid sellel teekonnal nõustama.

Meie soovitame igal ettevõttel, esimese sammuna sellel teekonnal, analüüsida oma süsiniku jalajälge. See annab täpse ülevaate teie praegusest kasvuhoonegaaside emissioonist, mõista selle tekkekohti, võimalusi süsinikuneutraalsuse saavutamiseks ning selleks vajalikke samme. 

Süsiniku jalajälje analüüs keskendub toote elutsükli ehk olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside emissiooni tuvastamisele ja mõõtmisele.

Selle abil saate ülevaate oma ettevõttes kasvuhoonegaaside tekkest tootekategooriate, sisendressursside ja erinevate tootmise protsesside lõikes. Süsiniku jalajälje arvutamisel tugineme üldtunnustatud standarditele ja metoodikale – s.o ISO 14044 (rahvusvaheline toote olelusringi hindamise, nn LCA – life cycle assessment raamistik, millest lähtub ka süsiniku jalajälje hindamise metoodika) ja PAS 2050 (rahvusvaheline süsiniku jalajälje arvutamise metoodika, Carbon Trust 2008).

Süsiniku jalajälje analüüsi viime läbi kolmes põhilises etapis:

Esimene etapp keskendub kasvuhoonegaaside tekkekohta tuvastamisele ehk selle jooksul kaardistame kasvuhoonegaaside emissiooni põhjustavad tootmisprotsessi etapid ning nende käigus töödeldavad ressursid ja kasutatavad materjalid. 

Seejärel on teises etapis võimalik koostada ettevõttespetsiifiline kasvuhoonegaaside arvutamise mudel ning peale ressursside ja materjalide kuluandmete lisamist on võimalik välja arvutada ettevõtte süsiniku jalajälg. Seda omakorda saab esitada ja võrrelda nii tehaste, tootekategooriate, ressursside ja protsessi osade kui ka toote elutsükli etappide lõikes. 

Selle tulemusel valmib kolmanda etapi lõpuks süsiniku jalajälje analüüsi raport, mis loob andmetel põhineva aluse nii ettevõtte jätkusuutlikkuse eesmärkide kui ka CO2-neutraalsuse saavutamise teekaardi kujundamiseks. 

Kliima ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse poole püüdlemine loob ettevõtetele enneolematuid uusi arenguvõimalusi. Selleks, et teie jätkusuutlikkuse strateegia ei jääks sisutühjaks turundusloosungiks, annab süsiniku jalajälje analüüs teile tõendatud kvantitatiivse lähtekohta, millest lähtuvalt saate tulevast progressi mõõtma hakata. 

Võtke meiega ühendust, et arutada teie ettevõtte süsiniku jalajälje leidmise võimalusi!

Veeli Oeselg

CIVITTA Eesti partner

veeli.oeselg@civitta.com

JAGA ARTIKLIT