PHENOLEXA: KUIDAS PÕLLUMAJANDUSJÄÄTMETEST KORTSUDEVASTANE KREEM TEHAKSE

Ringmajanduse poole püüdlemisel on oluline kasutada tooraineid nende maksimaalse potentsiaali ja väärtusega. Euroopa põllumajandussektoris, mis on suurim jääkbiomassi tootja, läheb praegu raisku umbes pool. Sealjuures enamus rakendatavast jääkbiomassist leiab tee madala ja keskmise väärtusega toodetesse, nagu biokütused, biometaan, kompostid, loomasööt, kemikaalid ja polümeerid. Osaliselt tuleneb see sellest, et lähteainet on oma mitmekesise ja varieeruva koostise ning ebastabiilse tarne tõttu raske ümber töödelda kõrgema väärtusega toodeteks, olles väljakutseks ka tehnoloogiliselt.

Põllumajanduses on tootmise (nt. sibulad, marjad jm) jäätmed (biomass) rikkad fenoolsete bioaktiivsete koostisosade poolest. Paljudel neist bioaktiivsetest ainetest on antioksüdantsed, antimikroobsed, seenevastased, põletikuvastased omadused, potentsiaalselt isegi vähi- ja viirusevastased omadused. Kuid nende kogu potentsiaali tuleb veel realiseerida, kuna puuduvad tehnoloogiad, mis suudaksid säilitada nende ühendite keerukuse ja funktsionaalsuse viisil, mis on ohutu, jätkusuutlik ja suudaks seda teha suurtes kogustes.

CIVITTA koordineerib rahvusvahelist PHENOLEXA projekti, mille eesmärk on probleemi lahendamiseks välja töötada tõhus ja sealjuures keskkonnasõbralik biorafineerimisprotsess, kasutades toorainena põllumajanduses tekkivaid biomassi jääke. Protsessis saadud ühendeid saab kasutada laialdaselt nii farmaatsia kui ka kosmeetikatoodetes, toidulisandites.

Jälgi PHENOLEXA tegemisi siin.

Lisainfo:
Janely Pae
Projekti koordinaator
[email protected]