ROHKEM VÕRDSUST = EDUKAM MAJANDUS

Väikesed, kuid püsivad soolised erinevused jätavad Eesti ilma märkimisväärsest majanduskasvust

Teisipäeval, 6. detsembril tutvustati Sotsiaalministeeriumis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värsket analüüsi „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“. OECD analüüsis, millised on Eesti soolise ebavõrdsusega seotud kitsaskohad ning millist majanduslikku kasu tooks riigile see, kui suudaksime soolist võrdsust suurendada. 

Analüüs tõi esile, et Eesti torkab teiste OECD riikide hulgas silma naiste kõrge haridustaseme ja tööhõivega ning sellega, et meil on nii meeste kui naiste seas vähe osalise koormusega töötajaid. Ka Eesti väga helde vanemlusega seotud puhkuste ja hüvitiste süsteem ning avaliku sektori suured kulutused perehüvitistele on riikide võrdluses muljetavaldavad. Siiski pole pilt nii roosiline ning arenguruumi on küllaga. Eesti haridus ja tööturg on sooliselt segregeerunud, st naised ja mehed õpivad ja töötavad väga erinevates valdkondades ning meil püsib visalt suur sooline palgalõhe, millest väga suur osa jääb selgitamata. Teisisõnu ei tulene erinevused naiste ja meeste palkades sugugi alati sellest, et erineva pädevusega inimesed töötavad erinevatel ametikohtadel ja valdkondades. Ka hooletöö koormus – olgu väikelaste eest hoolitsemine lapsele lastehoiukoha leidmiseni, laste, pere ja koduga seotud olmetoimetuste eestvedamine või haigete ja hooldust vajavate pereliikmete eest hoolitsemine – jääb valdavalt naiste õlule. Valdav osa laste ja perede toetamiseks mõeldud vahenditest makstakse peredele rahaliste toetustena ning teenuste arendamiseks, nt lastehoiu kohtade tagamiseks alla kolmeaastastele lastele, piisavalt vahendeid ei jagu. Teiste OECD riikide hulgas torkame silma ka juurdunud traditsiooniliste hoiakute poolest – näiteks leitakse, et naised ei ole suutelised langetama ratsionaalseid otsuseid ning 70% Eesti elanikest leiab, et naiste peamine roll elus on seotud hoole- ja majapidamistöödega. 

OECD ökonomistid leidsid, et Eestil oleks soolisest võrdsusest võita nii mõndagi ning ka väikesed, kuid püsivad soolised erinevused tähendavad, et Eestil jääb saavutamata märkimisväärne majanduskasv. Näiteks prognoositakse, et kui Eesti kõrvaldaks täielikult soolise tööhõivelõhe, kasvaks SKP 2050. aastaks 2.3% võrra ning osakoormusega töötamisega seotud erinevuse kaotamine tooks kaasa 1.9% suuruse SKP tõusu. Kui suudaksime korraga kaotada nii tööhõive kui osakoormusega seotud erinevused, suureneks SKP 2050. aastaks 4.3%. Veelgi suuremat potentsiaali pakuvad haridusliku segregatsiooni kaotamine, mille tulemusena võiks OECD hinnangul 2050. aastaks Eesti SKP kasvada 9.63% ning see, kui kodu- ja hooletööd jaotuksid meeste ja naiste vahel võrdsemalt – kasvaks SKP 2050. aastaks 10.3%.

Sotsiaalministeeriumis toimunud analüüsi tutvustusel andsid uuringu tulemustest ülevaate OECD ökonomistid Willem Adema ja Marie-Anne Valfort ning paneelarutelul liitusid nendega Eesti Panga ökonomist ja Tartu Ülikooli kaasprofessor Jaanika Meriküll, mõttekoja Praxis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonna eestvedaja Mari-Liis Sepper ning Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov. Tutvustusüritust ning paneelarutelu modereeris Civitta mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse ekspert Helen Biin.

Analüüsi inglise keelne aruanne on avaldatud OECD lehel, aruande eestikeelne versioon avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel detsembri jooksul.

Helen Biin
CIVITTA ekspert
[email protected]