SUURETTEVÕTJA, KAS OLED VALMIS CSRD ALUSEL JÄTKUSUUTLIKKUSE RAPORTEERIMISEKS?

Üha rohkem ettevõtteid Eestis on hakanud rääkima oma tegevustes kestlikuma äritegevuse suunas liikumisest ja kliimamõjude vähendamisest. Kuigi paljud neist tajuvad oma rolli kliimamuutuste vastu võitlemises juba praegu, soovib Euroopa Komisjon anda sellele täiendavalt hoogu juurde. Sellest ajendatult on välja töötatud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv ehk Corporate Sustainabilty Reporting Directive (CSRD) mis hakkab asendama seni kehtinud mittefinantsilise teabe avalikustamise regulatsiooni (Non-Financial Reporting Directive – NFRD, 2014/95/EU). Selle tulemusel laieneb raporteerimise kohustus alates 2024. aastast tänase 11 600 ettevõtte asemel umbes 49 000 Euroopa ettevõttele.

Millega on tegemist?

CSRD eesmärk on edasi arendada täna kehtiva NFRD nõudeid toetamaks Euroopa Rohelist Kokkulepet (EU Green Deal) mille üheks põhieesmärgiks on üle-liidulise kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks. Direktiiv seab ettevõtetele nõuded jätkusuutlikkuse alase informatsiooni avalikustamiseks, hõlmates keskkonnaalaseid (Environment), sotsiaalseid (Social) ja ettevõtte valitsemise (Governance) teemasid (nn ESG kriteeriumid), sidudes endaga EL Taksonoomia ning finantsteenuste jätkusuutlikkuse avalikustamise regulatsioonid (Sustainable Finance Disclosure Regulation – SFDR, ((EL) 2019/2088). 

Direktiivi üheks eesmärgiks on raporteerimise ühtlustamine üle kogu Liidu, mille toetamiseks on hetkel valmimisel Euroopa kestlikkus-alase informatsiooni raporteerimise standardid (European Sustainability Reporting Standards – ESRS), mis kehtestavad kindlad nõuded ja meetrikud, mida peab järgima CSRD-kohaselt raporteerides. Osad ESRS-id on veel valmimisel, kuid viimase versiooni kohaselt (avalikustatud 2022. aasta novembris) on standardid jaotunud 4 teema ja 12 standardi vahel, sisaldades kokku 82 meetrikut. ESRS-kohaselt raporteerimisel jaotub avalikustatav informatsioon laias laastus kaheks: a) kohustuslikud meetrikud (nt meetrikud ESRS 2 General Disclosures ja ESRS E1 Climate Change Standardites), ning b) meetrikud, mis esindavad ettevõtte materiaalseid teemasid mis tuvastatakse läbi materiaalsuse analüüsi. Viimase täpne metoodika on veel välja töötamisel, kuid avalikustatakse eeldatavalt 2023. aasta esimeses pooles. Ühtse raamistiku järgimine aitab tagada raporteeritud informatsiooni võrreldavust ja vältida rohepesu.

 

 

ESRS lõplik versioon kinnitatakse eelduste kohaselt 2023 a juuniks.

 

Mis on suurettevõte?

CSRD seab avalikkustamise nõuded kõikidele avaliku huvi ettevõtetele (välja arvatud mikroettevõtted) ning kõikidele suurettevõtetele, kusjuures viimase definitsioon erineb NFRD puhul kasutatud määratlusest. CSRD kohaselt liigituvad ettevõtted „suureks“ kui nad täidavad vähemalt kahte allpool väljatoodud kriteeriumist:

• ≥ 250 töötajat

• ≥ 40 MEUR müügitulu
• ≥ 20 MEUR bilansimaht

Ettevõtte suuruse kategoriseerimisel tuleb arvesse võtta nii ka seotud ettevõtteid ehk neid näitajaid hinnatakse konsolideeritud majandusaasta aruande põhjal. Hetkel on veel täpsustamisel, kas teisi seotud ettevõtteid, mille kohta konsolideeritud majandusaasta aruannet ei esitata, tuleb ka kajastada CSRD-kohastes raportites.

 

Mis kohustusi peab täitma hakkama?

CSRD alusel raporteerimise alustalaks on topelt-materiaalsuse (i.e., double-materiality) põhimõte, mille järgi peavad ettevõtted avaldama kuidas mõjutavad välised tegurid ettevõtte tegevust (mõju sissepoole) ning missugune on ettevõte mõju väljapoole ehk inimestele, ühiskonnale ja keskkonnale. 

 

 

Raportis eeldatavalt käsitletavate teemade ring on direktiivi eelnõu põhjal üpriski lai, hõlmates lisaks ettevõtte strateegias kestlikkuse põhimõtete arvestamisele ka näiteks: 

• Kestlikkuse eesmärgid ja nende saavutamise progress
• Juhatuse roll ja vastutus jätkusuutlikkuse valdkonnas
• Ettevõtte jätkusuutlikkuse policy, sh hoolsuspõhimõtete rakendamine ehk due diligence protsess
• Pariisi kliimakokkuleppe 1,5 oC soojenemise mõju ettevõttele
• Negatiivne jätkusuutlikkuse mõju väärtusahelas
• Jätkusuutlikkuse riskid

Praeguste plaanide kohaselt hakkab Euroopa Komisjon nõudma välist auditit raporteeritud infole. Seega saab eeldada, et CSRD raport saab olema auditeeritava majandusaasta aruande osa.

 

Millal alustada ettevalmistustega?

Esialgse ajakava kohaselt jõustub CSRD 2024. aastal, mil ettevõtted peavad alustama vajaliku informatsiooni koondamisega oma tegevuste kohta. Esimese CSRD-le vastava raporti avalikkustamise kohustus saabub 2025. aasta alguses – seda ettevõtetele, kellele kehtib NFRD (üle 500 töötajaga avaliku huvi ettevõtted). 2026 aastast laieneb avalikkustamise kohustus kõikidele suurettevõtetele (börsil noteeritud või mitte) ning viimaks, 2027 aastal kaasatakse ka börsil noteeritud VKE-d.

 

See tähendab, et CSRD alusel liigitatud suurettevõtted peaksid alustama ettevalmistustega juba praegu, et tuvastada vajalik kestlikkus-alane informatsioon ja seada paika vajalikud protsessid selle kogumiseks. See toetab informatsiooni efektiivset ja õige-aegset koondamist 2025. aastal, ning selle avalikustamist 2026. aastal. Esimese sammuna tuleks tuvastada oma mõjukohad, näiteks mõõta ära oma praegused kliimamõjud läbi süsiniku jalajälje analüüsi (loe lisaks meie teisest artiklist SIIT), kujundada jätkusuutlikkuse alane strateegia ja mõõdikute süsteem, et selle alusel siis juba süstemaatiliselt koguda andmeid oma tegevuse kohta.

Võtke meiega ühendust, et luua selgust jätkusuutlikkuse raporteerimise, mõjude mõõtmise või ka praktikas roheliseks muutumise teemadel!

Veeli Oeselg
CIVITTA Eesti partner
[email protected]