CIVITTA poolt läbi viidud uuring näitab, et poliitiline kriis mõjutab Valgevene ärimaastikku rängemalt kui COVID-19

Novembris 2020 viis CIVITTA (300 töötajaga, 15-s riigis kontoreid omav ärikonsultatsiooniettevõte, mille peakontor asub Eesti) ja CIVITTA gruppi kuuluva Valgevene turuanalüüsi ettevõttega SATIO läbi uuringu selle kohta, kuidas Valgevene ettevõtjad tänast riigis valitsevat majanduslikku olukorda näevad ning missugused on nende ootused tulevikule. Uuringu sihtgrupiks olid tippjuhid ja ettevõtete omanikud, kes esindasid rohkem kui 400 erineva suurusega, mitmesugustest valdkondadest ja erinevatest Valgevene piirkondadest pärit ettevõtet. 

Üks uuringu peamisi järeldusi oli, et poliitiline kriis Valgevenes mõjutas ärimaastikku oluliselt rohkem kui COVID-19 pandeemia. Teine uuringu tulemus aga näitab, et enamik osalenud ettevõtete esindajatest  (~70%) usub, et Valgevene tänane majanduslik olukord on halb ning muutub tulevikus veelgi kehvemaks. Riigiasutuste tegevusi majanduse toetamiseks hinnati kõige enam määratlustega “vale”, “ebapiisav”, “kriisi süvendav”. Samal ajal aga rohkem kui ⅔ ettevõtetest mainis, et otsus COVIDi esimese laine ajal riiki mitte täielikult sulgeda, oli õige. 

420st küsitletud ettevõttest enam kui ⅔ usub, et riigi majandus on halvas seisus. Pool ettevõtetest mainis müügitulu ja kasumimäära vähenemist, veerand ettevõtetest pidi vähendama töötajate arvu. Sarnaseid ennustusi tehti ka tuleviku osas (müügitulu, kasumimäära, töötajaskonna vähenemine). 

Noored (vähem kui 10 tegutsemisaastat), väikesed (<50 töötajat) eraettevõtted ja Minskis asuvad ettevõtted hindavad majanduse olukorda märkimisväärselt halvemaks. Samas aga kogenumad (üle 10 aasta tegutsenud), üsna suured (> 50  töötaja), riigile kuuluvad ettevõtted, mis tihti ei asu Minskis, on oma tulevikku vaatavates hinnangutes ja ennustustes positiivsemad, kuigi ka nende seas on suur osa pessimistliku vaate esindajaid. Põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega seotud ettevõtted ning IT-sektor saavad kriisiga paremini hakkama kui teised. Kõige halvemini tulevad kriisiga toime aga ettevõtted, mis tegutsevad HoReCa ja turismi valdkonnas, teenindusvaldkonnas, hulgimüügi- ja logistika sektoris (ootused tulevikule on kõige halvemad ehituses ja hulgimüügis). 

Vastuseks avatud küsimusele “Mida peaksid avaliku sektori otsustajad ette võtma, et kriisist võimalikult kiiresti väljuda?” mainisid ettevõtted nii poliitilisi kui ka majanduslikke meetmeid. Poliitiliste meetmete seas toodi vastajate poolt ettepanekutena välja poliitilise kriisi lahendamine, dialoog inimeste ja ettevõtetega, repressioonide peatamine ja õiguslike aluste juurde naasmine. Olulisemad Valgevene majanduse toetamist puudutavad ettepanekud olid: maksukoormuse vähendamine, riiklikud toetused, valitsusasutuste ja riigi poolse kontrolli vähendamine. 

Huvitaval kombel ei oodata majandusliku olukorra paranemist varem kui pooleteise aasta pärast (aastal 2022) isegi juhul, kui poliitiline kriis saab lahendatud. Üldiselt on tulevikku vaatavad hinnangud aga äärmiselt üldsõnalised: peaaegu pooled vastanutest leidsid, et tulevikku on raske hinnata ja ülejäänud märkisid tihti, et taastumine toimub aastaks 2024 või veelgi hiljem. 

Lisainfo: Ander Ojandu

Balti Riikides konsultatsiooniettevõtete liiduna alguse saanud CIVITTA, mille peakontor asub Eestis, on tänaseks Kesk- ja Ida-Euroopa ning Põhjamaade juhtiv ärikonsultatsioone pakkuv ettevõte. CIVITTA eesmärk on muuta ja uuendada traditsioonilist ärikonsultatsiooni valdkonda ning pakkuda kõrge kvaliteediga, andmetel põhinevaid ja analüütiliselt äärmiselt täpseid konsultatsiooni- ja uuringuteenuseid. Meie klientideks on nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtted, kellel me aitame nende tegevusvaldkonnas olla uuendusmeelsed, innovaatilised, efektiivsed ja dünaamilised.