UUE RAHASTUSPERIOODI ALGUS

UUE RAHASTUSPERIOODI ALGUS

Oleme jõudnud uue Euroopa Liidu rahastamisperioodi lävele. Perioodil 2021-2027 eraldatakse Eestile ühtekuuluvuspoliitika fondidest vahendeid kokku 3,37 miljardit eurot, mis on jaotatud kuue eesmärgi vahel: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek. Lisaks saab Eesti taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist React-EU toetusi kokku hinnanguliselt 1,1 miljardi euro ulatuses.

Erasektori rahastamine

Uute rahastamismeetmete keskne fookus erasektorile suunatud toetustel on rohepöördel. Lisaks juba eelmisest perioodist tuttavatele innovatsioonitoetustele, mille eesmärk on eelkõige ettevõtete teadusmahukuse suurendamine, on uute rahastamismeetmete teemavaldkondadeks ringmajandus, roheinnovatsioon, roheliste tehnoloogiate väljatöötamine ja arendamine ning vesinikutehnoloogiad. Seejuures on Õiglase Ülemineku Fond kogumahus 0,35 miljardit eurot suunatud Ida-Virumaa arengule ning põlevkivitööstuselt üleminekule. Uue perioodi meetmete hulgas ootame uusi taotlusvoorusid ka ettevõtete ressursitõhususe toetamiseks, rakendusuuringute ja tootearenduse teostamiseks, investeeringute tegemiseks tööstusettevõtetes (sh suurinvestori meedet), ettevõtete digitaliseerimise/automatiseerimise toetuseks ning uuendatud arenguprogrammi. 

Täna avatud taotlusvoorudest on ettevõtetel võimalik toetust saada:

  • Tootearenduse toetusest, mis on suunatud uute toodete ja teenuste arendamisele, et kasvatada ettevõtete müügitulu. Maksimaalne toetus on 500 000 eurot;
  • Green ICT toetusmeetmest, mis toetab rohetööstuse ja tervisetehnoloogiate arendusprojekte. Hetkel on avatud väikeprojektide voor maksimaalse toetusega 200 000 eurot.
  • EAS teostab jätkuvalt rakendusuuringute ja tootearenduse programmi eelnõustamist. Hetkel on küll taotlusvoor suletud, kuid uuesti avanemist on oodata 2022. aasta alguses.

Avaliku sektori rahastamine

Avaliku sektori rahastamisel on sarnaselt erasektorile rõhuasetus Õiglasel Ülemineku Fondil, millest avalikule sektorile suunatakse 67 mln eurot aktraktiivse elukeskkonna kujundamiseks.

Ka avalikus sektoris pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste siirdele ning innovatsioonile, sh suunatakse digiteenuste ja -taristu arendamisse 154 mln eurot. Sotsiaalsema Eesti kujundamisel on avalikus sektoris rõhuasetus nt põhikoolivõrgu korrastamisel, sotsiaal- ja tervishoiutaristu investeeringutel, pikaajalise hoolduse korraldamisel, aga ka tööhõive, lõimumise ja noorte kaasatuse suurendamisel. Kokku plaanitakse sotsiaalsema Eesti kujundamiseks suunata 680 mln eurot. Rohepöörde toetamisel on avalikus sektoris suund energiatõhususe suurendamisel (nt tervishoiuasutuste energiatõhususe suurendamisel), säästlikul energiatarbimisel ja taastuvenergial, kliimamuutustega kohanemisel (nt linnade elurikkuse parandamine), ringmajanduse juurutamisel ja suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuse kujundamisel. Inimestele lähedasema Eesti kujundamisel suunatakse vahendeid linnapiirkondade arengusse ning avalike teenuste arendamisse kokku 193 mln eurot. Ühendatud Eesti kujundamiseks plaanitakse rahastada kohalike omavalitsuste kergliiklusteede rajamist, aga ka keskkonnasäästliku transpordi ja maanteetranspordi arendamiseks, kokku 521 mln euro ulatuses.

Hoiame end pidevalt toetusmaastikuga kursis ning suhtleme aktiivselt meetmete väljatöötajatega. Lisainfot uue rahastamisperioodi tegevustest anname juba peagi, kui on toimunud uued arengud. Kui teil on aga juba täna olemas arendusideed, mis võiksid tuge saada erinevate rahastusvõimaluste kaudu, siis võtke ühendust - kaardistame teie vajadused ning leiame sobiva rahastuse kas juba avatud või peagi avanevate meetmete hulgast.

Lisainfo:

Kadri Adrat
Erasektori rahastamine
kadri.adrat@civitta.com

Ragne Vaarik
Avaliku sektori rahastamine
ragne.vaarik@civitta.com

JAGA ARTIKLIT