Valmis Rail Baltica Pärnu kaubaterminali teostatavusuuring

Sel teisipäeval, 30. aprillil toimus kohtumine Pärnumaa kohalike omavalitsuste esindajate, ärikogukonna ja Rail Baltica meeskonna vahel. Arutleti Civitta ja Railisticsi (Saksamaa) poolt koostatud teostavusuuringu tulemuste üle, mis puudutavad võimaliku kaubaterminali rajamist Pärnusse. Uuringus tuvastasime kaubaterminali potentsiaalsed kasutajad, analüüsisime kaubavoogusid ja suundi ning hindasime projekti majanduslikku võimekust. Lisaks tõime uuringus välja võimalikud asukohad kaubaterminali rajamiseks ja määratlesime peamised nõuded ruumi, paigutuse, funktsioonide ning seadmete kohta.

Civitta rolliks projektis oli intervjueerida ettevõtteid ja muid asjakohaseid osapooli ning analüüsida ekspordi/impordi statistikat, et tuvastada terminali võimalikud kaubavoogude mahud ja kaubatüübid ning  terminali haardeala. Sellele infole toetudes töötas Railistics välja terminali tehnilised parameetrid ja pakkus välja parima asukoha.

Uuringu käigus tulid esile peamised kaubaveo sihtkohad, mille hulgas olid Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ning Lõuna-Euroopa. Uuringu käigus aastaks 2026 modelleeritud kaubavoogude liikumine kaubaterminali kaudu ennustab nõudlust 10-14 rongile nädalas.

Kuna kaubaterminali rajamine Pärnusse võimaldab otsest ühendust Kesk-Euroopa turgudega, avab see uusi võimalusi tööstusele ja logistikateenuste pakkujatele. Tänu rongide liikumiskiirusele on näiteks Saksamaale, Duisburgi linna võimalik jõuda Pärnu kaubaterminalist veidi üle 40 tunniga. Teenides aja ja kulude kokkuhoiu pealt lisatulu, võimaldab see tööstusettevõttetel turule kiiremini siseneda. Raudteetransporti eelistatakse eelkõige suuremahuliste ja ohtlikke kaupade transportimisel, kuna võrreldes maanteetranspordiga on see kordades turvalisem.

Kasu ühiskonnale on nii keskkonnaalane, sotsiaalne kui ka majanduslik. Uuringu raames teostatud modelleerimise põhjal võib eeldada, et Rail Baltica tulekuga väheneb maanteedel märgatavalt veoautode hulk ja ühes sellega nende kasutamisest tulenev müra. Sealjuures võidab ka piirkonna majandus ning seda tänu uute väärtusahelate tekkimisele. Sealjuures loob terminal soodsa pinnase kohalike ettevõtete arenguks.

Esialgse hinnangu järgi on kaubaterminali rajamise maksumus 40-65 miljonit eurot. Lõplik maksumus sõltub sellest, millise uuringus välja pakutud lahenduse kasuks otsustatakse. Summa sisaldab maade ostmise ja ettevalmistamise, kaevandamiste, raudteerööpmete ning -teedega seotud kulutusi. Samuti ladustamisalade ehitamiseks ja käitlemiseks vajaminevaid kulutusi.

Pärnu kaubaterminali ruumilise planeerimise ja eelprojekti koostamisega teeb algust Rail Baltic Estonia OÜ 2019. aasta viimases kvartalis. Kaubaterminali ehitamisega saab edasi liikuda pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Ehitusetapi rahastust planeeritakse taotleda järgnevate taotlusvoorude käigus Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF). Uus kaubaterminal valmib hiljemalt Rail Baltica liini esimese tegutsemisaasta alguseks.

Pildil on (vasakult) Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Kristjan Kaunissaare, Kaur Laansalu RP Rail ASist, Piia Viks-Binsol Civittast ja Aivar Jaeski RP Rail ASist tulemuste tutvustamise pressikonverentsil Pärnus.